Koguduse sündmuste kalenderKoguduse kuukirjadPauluse kiriku remondiks eraldati 3,2 miljonit eurot12. aprillil otsustas Vabariigi Valitsus oma kabinetinõupidamisel eraldada Tartu Pauluse kiriku remondiks 3,196 miljonit eurot. Pauluse kirikule eraldatud raha tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest, piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist ning see eraldatakse eelmisel aastal esitatud ja positiivse hinnangu saanud taotluse põhjal. 2011. aastal said 21 esitatud projekti positiivse hinnangu, neist rahastada oli võimalik seitset. Kusjuures meie projekt " Tartu Pauluse kiriku atraktiivsuse tõstmine turismiobjektina" jäi tookord üheksandaks. Praegune otsus lubab rahastust lisaks Pauluse kiriku renoveerimisele ka Energia avastuskeskusele Tallinnas ning Tartu Tähetorni Tõllakuuri loodava astronoomilise 3D virtuaalreaalsusruumi arendamiseks ja renoveerimiseks. Pauluse kiriku renoveerimiseks eraldatud toetus on osa rahast, mis algselt planeeriti Eesti Rahva Muuseumi hoone ehituseks. Lisaks juba nimetatud kolmele projektile tahetakse selle rahaga toetada ka viie kuni seitsme maakonna keskuse gümnaasiumi renoveerimist. Kõik projektid peavad valmima hiljemalt 2015. aasta augustiks. Praeguseks ei ole EASilt veel ametlikku kinnitust raha eraldamiseks tulnud, kuid SA Tartu Pauluse kiriku juhataja asetäitja Helen Jorsi sõnul on ettevalmistused raha kasutuselevõtuks juba käimas. Hetkel valmistatakse ette riigihanget, mis peaks plaanide kohaselt välja kuulutatama suve hakul. Lisaks eraldatud Regionaalarengu Fondi toetusele kasutatakse remondiks täiendavalt riigieelarvest ja Tartu linna eelarvest eraldatavaid summasid ning koguduse poolset toetust. Senise rahastuse abil viiakse lõpule kolumbaariumi ja krüpti ehitus, mis valmivad juba sel suvel. "Etapiviisiline ehitus on sellepoolest isegi hea, et võimaldab meil suure kirikusaali sulgemise ajal pidada jumalateenistusi ja talitusi krüptis," arvab Helen Jors. Suuremad renoveerimistööd algavad loodetavasti juba käesoleva aasta sügisel, töid alustatakse suurest kirikusaalist. Üheks aeganõudvamaks etapiks on oreli ehitus, millega saab alustada alles saali valmimise järel, et orelit ehitustolmuga mitte kahjustada. Kõik renoveerimistööd peavad olema lõpetatud 2015. aasta augustiks. Pauluse kiriku remonti on võimalik toetada, tehes annetuse SA Tartu Pauluse Kiriku arveldusarvele Nordea Pangas: 17000913708 Leeripilt 27. november 2011 Üleval oleva pildi alt on võimalik salvestada 15x23cm suuruses foto. Võimalik on ka kiriku kantseleist paberil pilti tellida. Arnold Habichti kiri - julgustus kogudusele ehitustöödeks
Pauluse koguduse esimene õpetaja on Arnold Habicht, sündinud Pärnus 17. mail 1878. aastal, Tartu Ülikooli lõpetanud veebruarikuul 1907, Pauluse koguduse õpetaja koguduse alustusest peale. Koguduse esimene köster on Emil Paigaline, sünd. Laiusel 23. juunil 1884 a., endine kooliõpetaja Tartu Griwingi muusikakooli lõpetanud juunikuul 1909 a. Abiõpetaja kohust täidab siin praegu õpetaja Gunnar Knüpffer, sündinud Tallinnas 27. juunil 1888 a. Koguduse eestseisus on järgmine: Esimees Johann Koiwa , pangaametnik, abiesimees Karl Ed. Sööt, kirjanik.Laekahoidja Eduard Loskit, äri omanik, laekahoidja abi Rein Kuuse, kaupmees. Kirjatoimetaja Karl Rüster, riigiametnik. Surnuaia eestseisja: Märt Jänes, äri omanik. Majanduse ülem: Jaan Willem, maja omanik ja koguduse õpetaja Arnold Habicht. Koguduse Nõukogus on veel peale ülewal nimetatud isikute weel koguduse köster Emil Paigaline, Hans Wiera, Ado Kuuse, prof. Aleksander Rammul, Adam Helberg, Jaan Trents, Margus Tohha, Kristjan Meitra, Reinhold Wõso, August Kullam, David Reinhold, Märt Uus, Hans Arbeiter, Martin Reinik, Peeter Mahl, Jaan Laurson, Jaan Rekand, Martin Kukk, Karl Leberecht, Jakob Arens, Daniel Zirnask ja m. ühtekokku 40 inimest. Pauluse kiriku nurgakiwi, 15. mail 1915 aastal pandud, õnnistati suure rahvahulga osavõttel koguduse õpetaja poolt. Mitme võõra õpetaja juuresolemisel , maailma sõja teisel aastal. Kirik pühitseti lõikusepühal 1917a.- Lõpulikult walmis sai ta seestpoolt lõikuse pühaks 1919 a., Eesti Wabariigi teisel kestvuse aastal, Eesti Wabadussõja ajal. Seega on Tartu Pauluse kirik sõjamurede laps, mille tekkimist ja kasvamist Jumal imelikul wiisil on hoidnud ja õnnistanud. Selle aluse peale ülessäetaw altarikuju , esimene altarikuju Eestis, on prof. Amandus Adamsoni töö, walmistatud Karraras weebruarist kuni augustini 1922 a. Kuju tuleb maksma 1 miljon Eesti marka. Alus on walmistatud architekt Paul Mielbergi joonistuste järele. Aluse tegijad: modelleerija Kroonberg, tööjuhataja Jaan Willem ja müürsepad Andrei Sorge ja Jaan Külm. Architekt Mielbergi joonistuste järele walmistab seesama Kroonberg ka praegu kiriku sammaste kapiteelisid. Kirikuteenrid: Jakob Willemson ja Peter Mägi. Selle akti õiglust täiendawad allkirjadega Allkirjad Arnold Habicht Pauluse koguduse õpetaja ja asutaja Ei taha lõpetada, ilma et au annaksin Kõigewägewama Jumalale, Kes minu kallist kogudust oma imearmul on hoidnud. Kui mind aastal 1910 Saaremaalt, kuhu pärast Tartu Maarjas peetud prooviaastat olin läinud Kihelkonna koguduse õpetajaks, Tartusse tagasi kutsuti Maarja koguduse Konwendi poolt ülesandega:” asuta Kogudus ja ehita temale Kirik”, siis näitas ülesanne liiga suur ja raske olema nõrga inimese jõu tarwis. Ma tulin siiski- ja Kõigekõrgem on imewiisil aidanud. Kui ma 5. sept. 1910a. Maarja Kirikus esimest jumalateenistust eraldi uue asutatawa koguduse tarvis pidasin, tuli üks Tähtwere walla peremees Juhan Pütsep, ja andis ühe hõberubla „uue kiriku tarwis” .Selle ande peal oli Jumala õnnistus! Armastus on Pauluse kiriku ehitanud. Muud abi meil wäljastpoolt ei tulnud. Uskusime, palusime, tegime tööd, korjasime weeringaid ja ehitasime. Ja kesk ilmasõja müra, kui Riia all suurtükid möirgasiwad, tegime kiriku walmis ja läksime sisse. Nüüd on meil uhke kirik, on kogudus, on surnuaed. Need olid rasked aastad aga nad olid magusad aastad, neid maksis elada, sest neil oli sisu Jumalalt. Temale olgu au! Aamen. Arnold Habicht |
  Lähiajal koguduses
|
 |
|||||||||||
 |
 |
 |
|||||||||
 |
|||||||||||
