Toimetusse on saabunud Tapa koguduse endise vöörmündri Joosep Shadeiko artikkel koguduse kunagisest õpetajast August Koblast, kelle sünnist möödub täna 100 aastat. Et toimetus sai kasutada konsistooriumi arhiivist pärinevat materjali, täiendati saabunud artiklit ja lisati lõike õpetaja Kobla enesetutvustusest ülikooli lõpetamise ajast.

August Kobla sündis Tartus aedniku pojana. 1906 asusid isa Ado ja ema Julie-Marie perega elama vanemate kodu- ja sünnipaika Einmanni valda Kerguta külasse Järvamaal väikese talu rentnikena.
August Kobla õppis aastatel 1913–1917 Einmani valla- ja Uudeküla ministeeriumikoolis, kuid esimest õpetust sai vanaemalt, kel oli rohkem aega poisiga tegeleda. Ka võtsid vanemad ja vanavanemad lapse sageli kirikusse kaasa.
Need jumalateenistused, millest osa võtsin vanemate seltsis, jätsid minu kui lapse hinge, üleva ja kauni mõju. Nii mõjusid minu pääle, et mina alati häämeele ja huviga läksin vanematega kaasa, eriti kirikusse, kus orelihelid minu hinges kaua ja kaua veel pärast seda ikka ja jälle uuesti elustusid ja igatsust äratasid.

Aktiivne koolipoiss
Pärast 1917. aastal perekonnas möllanud raskekujulist kõhutõbe, mille kätte surid ema ja vanaema, asus isa kahe aasta pärast koos August ja tema noorema õega elama Väike-Maarja lähedale, kus töötas mõisas aednikuna.
Pärast mitmeaastast pausi õpingutes võisid need taas raskusi trotsides jätkuda.
Eriti huvitasid mind usilise ja kõlblise sisuga raamatud ning ajakirjad. Samuti tegin tegemist psüholoogiliste küsimuste arutamise ja lahendamisega. Väike-Maarja lähedusse asudes elama, käisin sageli kirikus ja jälgisin õpetaja jutlusi, otsides säält oma hingeteadlistele küsimustele lahendust ja hingele rahu ning rahuldust. Siin hakkas ka see usutuli minu hinges lõkkele lööma, mida lapsena vanemate kodust olin pärinud ja sellest kasvas välja vaigistamata igatsus: saada kord kirikuõpetajaks ja hingekarajaseks, kes teadlik on hingeelu sügavatest tarvidustest ja usuelu varadest.
Lõpuks õnnestus 1927. a lõpetada Väike-Maarja ühisreaalgümnaasium. Õppimine oli seotud materiaalsete raskustega, kuna isa oli kõrge vanaduse ja tervise halvenemisega sunnitud aedniku ametist loobuma. Suvel tuli töötada juhutöödel. Olles andekas õpilane, vabastati ta iga-aastasest õppemaksust. Koolis oli August Kobla seltsiv, rõõmsameelne noormees võttes aktiivselt osa klassi- ja koolivälisest tegevusest, osales näiteringi töös jne.
Gümnaasiumi lõpetamise järel õppis ta maalriks, et edaspidisteks õpinguteks ülikoolis raha teenida. See andis uusi lootusi oma igatsuste täideminemiseks.

Lootust tulevikuks
Olles kasvanud usklikus perekonnas, otsustas ta saada kirikuõpetajaks ja astus 1928. a Tartu ülikooli usuteaduskonda. Olles tubli üliõpilane, oli ta vabastatud õppemaksust ja sai kõrgendatud stipendiumi, ühel aastal ka otsest toetust piiskop Jakob Kukelt.
Oli ülikooli ajal Virumaa üliõpilaskogu esimees, pärast likvideerimist aga üliõpilasseltsi Concordia liige.
Ülikoolis õppides võtsin sageli osa kristlik üliõpilasühingu poolt korraldatud jumalateenistustest Ülikooli kirikus. Samuti käisin peaaegu igal pühapäeval Ülikooli kirikus jumalateenistusel, kus jälgisin huviga oma lugupeetud õpetaja ja professori jutlusi, mis nii mõneski suhtes usulis-kõlblale ilmavaatele õige suuna määrajateks said ja usuliselt hinge rikastasid.
Võtsin kõiki kiriku ja usuellu puutuvaid küsimusi tõsiselt ja süvenesin ka oma stuudiumi vastava innu, hoole ja armastusega, valmistades kõigile eksameile põhjalikult ette, mis nõudis küll rohkem aega ja aastaid studeerimiseks, kuid ellu astudes olen teadlik selles, et see kõik vajalik ja paratamatult tarvilik, kui tahetakse väärikalt oma kutsetööd teha ja hingekarjasena hingehoiutöös soovitavaid tagajärgi saavutada.

Koguduse otsusel, piiskopi soovitusel
Pärast ülikooli lõpetamist 1934 pidas prooviaastat Järva-Peetri koguduses praost Christoph Wilhelm Beermanni juures, kes on Koblat iseloomustanud järgmiselt: …on usklik, karske ja kasin, laitmata eluviisidega, väsimata tegev, edasipüüdja, ikka teenistusvalmis, lahke iseloomuga isik, kellel soe süda on rahva, iseäranis laste ja noorte ja nimelt vaeste vastu, kes suure tõsidusega ennast ette valmistab, et Jumala sõna kuulutaja püha ametisse astuda.
Tema on kindlal usualusel seisev, töörõõmus, otsekohese iseloomuga, lahke ja alati teenistusvalmis isik, kes väga hästi iseseisvalt koguduse õpetaja ametis tegev olla võib.
Jätkas prooviaastat Paides õpetaja G. Pärli juures. Järva-Peetri koguduse nõukogu üksmeelsel otsusel ja praosti ning piiskopi soovitusel määrati Järva-Peetri koguduse abiõpetajaks, millisesse ametisse ordineeriti ta 14. aprillil 1935. a Tallinna Toomkirikus piiskop dr H. B. Rahamägi poolt. Edasine teenistuskäik kulges õpetajana Türi, Kolga-Jaani, Kaarma ja Mustjala, Kursi, Tapa ja Rakke koguduses.

Elutöö Tapal
2. aprillil 1945. a abiellus ta Kursi kirikus Selma Punabiga. Laulatuse viis läbi Äksi koguduse õpetaja J. Konsisn. Abikaasa Selma oli erialalt arst, abielust sündisid kaks last – tütar Maie ja poeg Urmas (arhiivi andmetel Hain), mõlemad sama andekad kui isagi.
1944 lahkus Eestist Tapa Jakobi koguduse esimene õpetaja Jaan Gnadenteich ja peale Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt asus August Kobla 6. juunil 1946 tööle Tapa Jakobi koguduse õpetajana, millises ametis ta töötas kuni emerituuri minekuni 1. okt 1984 – 38 aastat. Tapa periood kujunes August Kobla elutööks.
Raske aja tõttu eemaldus ta täielikult seltsi- ja ühiskondlikust elust, pühendudes ainult õpetaja tööle.
August Kobla elas Tapal Õhtu pst 24 pastoraadi majas, mida tuntakse käesoleva ajani Kobla maja nime all. Madala palga tõttu pidas Koblade pere loomi: lehma ja sigu.
August Kobla oli äärmiselt aus ja tagasihoidlik inimene. Oli mõeldamatu, et ta oleks koguduse liikmetelt vastu võtnud mingisugust abi või tasu. Vastupidi – oma tagasihoidlike võimaluste piires püüdis ta aidata abivajajaid.

Autoriteet päästis
Juba esimestel Tapal veedetud aastatel omas ta linnas suurt autoriteeti kohalike elanike seas. 1949. a suurküüditamise ajal oli Koblade perekond küüditatavate nimekirjas. Üks kohalik võimukandja tõmbas Koblade perekonna nimekirjast maha. Juba see näitab, kuidas teda austati Tapal ja selle ümbruses.
Olles haritud ja laia silmaringiga inimene, suhtus ta lugupidamisega teiste inimeste arvamustesse, mis ei pidanud alati ühtima tema tõekspidamistega. Vabakogudustesse (baptistid, metodistid) suhtus ta neutraalselt, kuid piibliuurijaid (praegused jehoovatunnistajad) austas ta nende printsipiaalsuse ja tõsise suhtumise eest Piiblisse.
August Kobla suri 6. juunil 1988 Saaremaal ja on maetud Tapa kalmistule. Tema hauda kaunistab tagasihoidlik mälestusmärk.

Artikkel ilmunud ajalehes "Eesti Kirik" nr 12 2004