Kullamaalt pärit Tallinna tisleri Jüri Koppeli ja tema Järvamaalt pärit naise Julie Catharine üheksanda lapsena nägi ilmavalgust poiss, kes sai nimeks Paul Voldemar. Ühtekokku sündis sellesse jumalakartlikku perre 12 last. Varakult hakkas Paul Voldemar käima Kaarli koguduse lastejumalateenistustel, aga ka koolis – väikeste laste koolis ehk nn Leivarottis, ja seda nelja-aastaselt. Edasi tulid vene vaestelaste, Uue tänava ja Vene tänava algkool.
Sellest ajast on Paul Voldemar meenutanud, et käis igal pühapäeval isaga Pauluse koguduses jumalateenistusel, aga Rootsi kirikus meeldis talle rohkem – seal olid seintel vaimustavad laevad. Paraku olid jutlused lapsele rasked kuulata, rohkem sütitasid teda laulud. Mõni aasta hiljem palvelates kuuldu köitis enam.

Huvitub teadusest
Noormeheks sirgunud, huvitus ta matemaatikast ja kosmoloogiast, kättepuutunud raamatud tekitasid skepsist ristiusu vastu, aga kodune elav usuelu aitas noormehe kahtlustest üle. Õpinguaastatel 1920–1926 Tallinna poeglaste gümnaasiumis lõi eriti lõkkele huvi teaduse ja kõlbelise täiuse vastu. Koolikaaslastega anti välja ajakirja Kobruleht, milles piitsutati õpilaste pahesid. Ta võttis väljaspool kooli osa kõikvõimalikest loengutest ja kuulas karskusteemalisi kursusi. Kasvas huvi usuelu ja usuteaduse vastu.
Olnud juba gümnaasiumipäevil poolteist aastat haige, haigestus Paul Voldemar uuesti ja nii sai ta õpinguid, sedakorda Tartus ülikoolis, jätkata alles kolme aasta pärast. 1924 oli Koppel matnud isa, 1933 kutsuti isakoju ema. Armastanud ja austanud sügavalt oma ema, on Koppel meenutanud: Kallim varandus, mida ema mulle jättis, oli tema vana Piibliraamat, mida tema oma viimastel aastatel tüdimata luges ja endale märkis ja millised kohad minule igapäev ikka uusi ja suuremaid Jumala saladusi ja sügavusi ilmutavad Jeesuses Kristuses. Tarvitseb minul ainult ema vana Piibel lahti lüüa ja jälle voolab minust läbi uus Jeesuse Kristuse vägi ja jõud.
Seltsielust mitte hoolides ja keskendudes õppimisele, kuulus P. V. Koppel vaid Akadeemilisse Usuteadlaste Seltsi. 1934. a lõpetas Paul Voldemar usuteaduskonna teoloogiamagistri kraadiga ja tegi samal sügisel keskkooli usuõpetaja kutseeksami. Ta määrati prooviaastale Nõmme Rahu kogudusse Anton Eilarti juurde. Arvestades tulevase õpetaja eksamil saadud tulemusi, tehtud tööd ja koguduse vajadusi õpetaja järele, lühendati tema prooviaastat ja ta ordineeriti 14. aprillil 1935.

Eluallikaks rist
Igatsus risti teenida täitus Randveres ja Rohuneemes (1935–37) hooldajaõpetajana. Teenistuskäik jätkub juba kodukirikus Kaarlis, mille abiõpetajaks ta oli õnnistatud 24. mail 1936. Siin sai temast I pihtkonna õpetaja ajutine kohusetäitja (1941–1950), Tallinna praosti kt (1944–1946) ja konsistooriumi assessor (1945–1949). Oma 15. tööjuubelil ta vahistati kiriku kantseleis oma kahe väikse lapse nähes ja talle määrati kümme aastat. Olnud viis aastat Komis, pääses taas kodumaale, ent Tallinnasse teenima enam mitte.
1955–1963 teenis ta elujõulist Jõelähtme kogudust, siis aga määrati Harju-Jaani, kus ta 20. aprillil 1964 suri ja maeti Tallinna Siselinna kalmistule.
Paul Voldemar Koppel abiellus 22. juunil 1939 Ellinor Vaidlaga, kes oli õppinud Helsingi kirikumuusika instituudis ja kellest sai mehe kaugel olles pikkadeks aastateks Kaarli koguduse organist-koorijuht (1952–1972). Nende perre sündis viis last, kaks poega ja kolm tütart.

Rita Pokk

Artikkel ilmunud ajalehes "Eesti Kirik" mai 2004