Viis aastat tagasi kevadel kirjutasid lehed meie väikse rahva silmapaistvast
sünnipäevalapsest – 24. mail sai saja-aastaseks Jaan Maior.
Järgmist sünnipäeva kauaaegne kirikuõpetaja enam ei näinud.
Jaan Maior sündis Võrumaal Vana-Roosa vallas 24. mail 1899 talurentnik
Peeter Maiori lapserohke pere teise lapsena. Tema koolitee algas 10aastasena
Krabi valla algkoolis, millele järgnes Rõuge kihelkonnakool. Edasi
hakkas ta õppima ilmasõja päevil Võrru evakueeritud
Polangeni gümnaasiumis ja pärast selle üleviimist Venemaale
taasasutatud Võru Poeglaste Reaalgümnaasiumis.
Õ
ppetöö katkes Vabadussõja päevil, mil ta oli 3. jalaväepolgu
staabikirjutaja. Ühe semestri õppis ta Tallinna Tehnikumi arhitektuuri
osakonnas ja ühtlasi Ella Hirschi muusikakoolis. Nii lõppesid gümnaasiumiõpingud
Võrus alles 1922. a kevadel. Noormeest köitis muusika: ta mängis
kooli orkestris viiulit ja esines seltsimaja puhkeõhtutel, tegutses
trios, kes mängis linna kohvikus.
Samal sügisel astus Maior Tartu ülikooli usuteaduskonda ja ühtlasi
Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kust ta 1924 välja astus, et usuõpingutele
keskenduda.
1926 saatis Jaan Maior piiskop Johan Kõpule palvekirja, milles palub
oma õpinguid toetada: «Eelolevatel semestritel tahan kogu oma
tähelepanu ja energiat juhtida stuudiumi lõpuleviimisele. See aga
võimaldub ainult stipendiumi saamisel.»
Elu ja töö edeneb
Jaan Maior lõpetas ülikooli 1928 ja tegi prooviaastat Tormas õpetaja
Aleksander Kuusiku ja Rõuges õpetaja Valter Viksi juures. 17.
märtsil 1929 ordineeriti ta Tallinna Toomkirikus ja temast sai Avinurme
koguduse õpetaja. Aastatel 1930–1949 teenis Maior Harglas, oli
Valga praostkonna abipraosti kt ja 1945–1950 Valga praostkonna praosti
kt, Roosa ja Valga Luke-Peetri koguduse hooldajaõpetaja. 1939 andis
Hargla kogudus talle tänutäheks kuldristi.
Elu edenes hästi. 20. mail 1929 oli Jaan laulatatud Linda Kaisiga, perre
sündis kolm tütart ja poeg. Saabunud nõukogude võim
tahtis pere kulakuks tembeldada ja nii tuli end ka metsas varjata. Vaid kellegi
hea sõna päästis halvimast. Pere jäi kohale, aga koormati
maksudega, mis üle jõu käisid. Nii tuli minna.
Kodusesse Lõuna-Eestisse
Ees ootas Rakvere Pauluse kirik, aga vaid üle poole aasta. Kogudus oli
väike, ka tahtsid võimud kirikuhoonet koolile võimlaks.
Paariks aastaks (1950–1953) jäi pere Jõhvi, siis tulid õnnistusrikkad
aastad Otepääl kuni jäämiseni emerituuri 1. novembril 1974.
Aastatel 1966–1969 oli Maior ka Sangaste koguduse hooldajaõpetaja.
Otepää kogudust jäi edasi teenima abikaasa Linda, kelle 14.
novembril 1968 oli teise eesti naiskirikuõpetajana ordineerinud Alfred
Tooming.
Jaan Maior suri Tartus 14. detsembril 1999. Armastatud abikaasa oli igavikku
lahkunud 25. detsembril 1994.
Rita Pokk