Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
« Tagasi uudiste juurde

Ajaleht Eesti Kirik tähistab väärikat sünnipäeva

Juba 95 aastat on meie oma kirikuleht Eesti Kirik aidanud selgitada lugejatele kiriku- ja ühiskonnaelu küsimusi ja ergutanud mõttevahetust teoloogilistes ja kirikuelu küsimustes. Eesti Kirik on EELK häälekandjana rahvakiriklik leht, aga ka teoloogia, koguduseliikme, kristlase ja usust huvitatu leht.

Piiskop Tiit Salumäe kirjeldab oma tänases Eesti Kiriku juhtkirjas lehe ülesandeid: „Ajalehe Eesti Kirik ülesanne on kuulutada evangeeliumi ja ühendada kirikurahvast. Kui teised väljaanded võivad rõhutada erinevusi, olgu õpetusküsimustes või kirikupoliitikas, siis Eesti Kirik saab kajastada kogudustes toimuvat.“

Piiskop Salumäe toob esile, et viimase 100 aasta jooksul, mil Eestis on läbi elatud rahvakiriku ülesehitamist, küüditamisi, maalt põgenemist ja okupatsioone ning kirik on kannatanud sisemiste ja väliste vastuolude all, on kirikuleht ilmunud järjepidevalt – olgu siis välismaal või kodumaal. „Vaadates tagasi möödunud aastakümnete arengutele, kuigi EELK liikmeskond on vähenenud, on ime, et kirikulehe toimetus jätkab edukalt oma tegevust ja leht ilmumist.“

Viimastel aastatel, mil teiste väljaannete lugejaskond tunduvalt väheneb, on Eesti Kirik suutnud oma lugejaskonda hoopis kasvatada. Viis aastat tagasi oli lehel Eestis püsitellimuse vormistanud 1347 inimest. Käesoleva aasta alguses oli lehel 1413 püsitellijat, lisanduvad tellijad välismaal. Lehe tiraaž on püsinud kümme aastat samas suurusjärgus – umbes 2000.

Palju õnne ja sügav kummardus kõigile, kes Eesti Kirikul on aidanud püsida: ajalehe Eesti Kirik peatoimetaja Sirje Semm, toimetusepere, sihtasutuse nõukogu, kolleegium, autorid, kaastöölised ja lugejad!

Ajalehe Eesti Kirik tellimiseks võta ühendust toimetusega:

levijuht Sirje Kasemaa
sirje.kasemaa@eelk.ee
tel 733 7795

Piiskop Tiit Salumäe ülevaade kiriku häälekandja asutamisest

Iseseisva vaba rahvakiriku asutamine 1917. aastal tõstis päevakorrale ka kiriku häälekandja väljaandmise vajaduse. Kiriku ja Eesti riigi olukord oli seejuures sarnane tänapäevasele: üsmeelele jõudmine õnnestub meil siis, kui ähvardab tõeliselt reaalne oht. Kaks ajalehte – Meie Kirik ja Protestantline Ilm – esindasid kahte äärmust: üks alalhoidlikku ja teine liberaalset suunda. Suurem osa vaimulikest ja kiriku liikmetest ei kuulunud kumbagi rühma.

Selleks, et hoida kirikut keskteel, oli vaja kolmandat lehte. Nii sündis 1924. aasta alguses (proovinumber ilmus 1923. a jõulude ajal) ajaleht Eesti Kirik, et ühendada kiriku pere. Peatoimetaja prof H. B. Rahamägi, hilisem piiskop, sõnastas ülesande nii: „„Eesti Kirik” tahab terve Eesti ev-luteri kiriku ühendajaks ja koondajaks saada; ta seisab täiesti positiivsel evangeeliumi alusel; ta tahab kartmata tõe teenistuses seista. [—] Temale on tähtsam kõigepealt usuline elu ja siis usuline õpetus …” Kesktee taotlemine tõi kaasa kokkupõrked nii konservatiivide kui ka liberaalidega.

(Eesti Kirik, 09.01.2019)

Prindi