Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
« Tagasi uudiste juurde

Hariduse tippjuhid pidasid Teaduste Akadeemias hariduskonverentsi

Eilsel Eesti Teaduste Akadeemia saalis toimunud hariduskonverentsil „Eesti hariduse kaheksa sajandit – vana ja uus“ kujunesid keskseteks aruteluteemadeks klassikalise hariduse ja muutunud õpikäsitluse võrdlus, digipöörde mõju ja väärtuskasvatus. Konverents oli pühendatud Eesti ja kogu Läänemere regiooni ühe vanima tegutseva kooli, Tallinna Toomkooli, 700. juubelile.

Konverentsi avapalvusel Tallinna Toomkirikus ütlesid tervitussõnad peapiiskop ja Tallinna Toomkooli nõukogu esimees Urmas Viilma, Tallinna Piiskopliku Toomkiriku õpetaja, Tallinna abipraost ja Tallinna Toomkooli kaplan Arho Tuhkru ning Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas. Konverentsi moderaator oli Tallinna Toomkooli kolleegiumi liigeRiivo Sinijärv.

Ettekandes „Haridusest enne ja nüüd“ võrdles emeriitprofessor Kalle Kasemaa (Tartu Ülikool) klassikalist haridust ja modernset õpikäsitlust. Järgnes   paneeldiskussioon, kus osalesid ajaloodoktor Andres Adamson (kirjastus Argo), piiskop Philippe Jourdan (Rooma-Katoliku Kirik Eestis), ajaloodoktor Tiina Kala (Tallinna Linnaarhiiv, emeriitprofessor Rein Veidemann (Tallinna Ülikool) ja prof Randar Tasmuth (EELK Usuteaduse Instituut) ja haridusvaldkonna tippjuht Rein Rebane.

Ettekande „Hea haridus post-modernismi veskikivide vahel“ tegi TalTech`i rektor, akadeemik Jaak Aaviksoo. Oma ettekande pealkirja lahti mõtestades ütles Aaviksoo, et postmodernismi ajastu haridusveskid jahvatavad kahe veskikivi vahel utilitaarseid väärtusi, mida saab hõlpsasti rahaks vahetada. Ülemise veskikivina rõhub väärtusi demokraatia kõikvõimsuses veendunud ettekujutus, et kõik inimesed on võrdsed ja tõde selgub vaidlustes. Tõde siiski hääletuse teel ei selgu, nagu ka korrutustabeli tehted, tõdes akadeemik. Tulevikule mõeldes oli tema küsimus, kas tuleks edasi minna haridusega, kus väärtused on kuulutatud vabaks või on haridusel siiski õigus või lausa kohustus väärtusi edasi anda. Ettekandele järgnenud paneeldiskussioonis osalesid direktor-emeeritus Rein Rebane (Rocca al Mare Kool), professor Randar Tasmuth (EELK Usuteaduse Instituut), Eesti Kaubandus- Tööstuskoja juhatuse liige, Tööandjate Keskliidu volikogu liige Enn Veskimägi, (AS Standard) ja Haridusteaduste Instituudi direktor Kristi Vinter-Nemvalts (Tallinna Ülikool). Kokkuvõtte konverentsipäeva esimesest poolest ja sissejuhatuse paneeldiskussiooni tegi professor Mati Heidmets (Tallinna Ülikool).

Vestlusringides osalenud arutlesid haritlase mõiste üle enne ja nüüd. Klassikalises mõistes võis ennast pidada haritlaseks vaid inimene, kes valdas nii vanakreeka kui ka  ladina keelt. Praegusest kõrgharidusest on aga selle kerge ligipääsetavuse mõjul saanud massiharidus, sisuliselt on see lapsepõlve pikendamine, mistõttu igal juhul gümnaasiumisse pääsemine on maksumaksja raha raiskamine. Leiti, et gümnaasiumisse saamiseks peaksid noored tegema eksamid.

Erinevate põlvkordade ühine kultuurikogemus jääb üha napimaks ja varasemalt eri põlvkondi sidunud ühiseid tüvitekste pole praegu enam pea üldse. Tõe ja tarkuse monopoliks on saanud Google. Õpetamine koolides on keskendunud pigem teadmiste edasiandmisele, kuid teadmiste mõtestamine jääb tagaplaanile. Tulevased õpetajad küll oskavad kasutada multimeedia vahendeid, kuid meetodid on ikkagi endisaegsed. Mõtestatud teadmiste tühikuid täidavad tänav, internet ning Facebook, mille kasutamisele kulub inimestel üha enam aega.

Kui Eesti haridusest räägitakse positiivses võtmes, siis tuuakse näiteks PISA testid, kuid tõsiasi on see, et noored pole teadmistega tööeluks ette valmistatud. Halvad on teadmised mitte üksnes humanitaar-, vaid ka reaalainetes. Kuna koolides õpetatav kitsas matemaatika piirab edasiõppimisvõimalusi, jääb üha vähemaks ka aineõpetajaid ja seega probleem üha jätkub. Üldharidusele järgnevas kooliastmes, kus õpetatakse erialaseid oskusi, kulub tüüpiliselt terve aasta sellele, et täita nõrgemate õppurite lünki üldhariduses ja neid tugevamatele järele aidata.

Suurel poliitikute paneeldiskussioonil, mida juhtis moderaator Indrek Treufeldt, arutleti erakoolide olulise rolli üle haridusmaastikul. Tallinna Toomkooli ja teiste erakoolide eelistena toodi välja tihe side vanematega, samuti väärtuste põhine õppekava. Sõna said Lauri Hussar (Erakond Eesti 200), Tõnis Lukas (Isamaa Erakond), Toomas Jürgenstein (Sotsiaaldemokraatlik Erakond); Mailis Reps (Eesti Keskerakond), Margit Sutrop (Eesti Reformierakond).

Konverentsil esitlesid raamatut „Toomkooli ajalugu 1319-1939“ ajaloodoktor Heiki Haljasorg (Tallinna Toomkooli õppealajuhataja) ja ajaloodoktor Olev Liivik (Eesti Ajaloomuuseumi teadur). Tegemist on esimese eestikeelse raamatuga Tallinna Toomkoolist.

Toomkool tegutses Tallinnas ilmselt juba XIX sajandi keskpaigast; esimesed kirjalikud allikad Tallinna Toomkoolist pärinevad 3. jaanuarist 1319, mil Taani kuningas Erik VI Menved lubas toomkapiitlile koolipidamise ainuõiguse Tallinnas. II maailmasõja hakul suletud kool taasavati 2011. aastal. Täna õpib Tallinna Toomkoolis 212 õpilast, mis on rohkem kui kunagi varem kooli ajaloos.

Kooli juubeliaastat tähistatakse erinevate sündmustega kogu 2019. aasta vältel.

Infot Tallinna Toomkooli ajaloo kohta: http://tallinnatoomkool.ee/ajalugu

Lisainfo:

Egle Viilma
Tallinna Toomkooli direktor
tallinna.toomkool@eelk.ee

« 1 kohta 2 »
Prindi