Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
« Tagasi uudiste juurde

Kirikukogu kevadisel istungjärgul Järva-Jaanis tõdeti: kirikul on tegelikult head ajad

Peapiiskop kõnelemas kirikukogul 30.04.2019

EELK XXX Kirikukogu 4. istungjärk toimus teisipäeval, 30. aprillil 2019 Järva-Jaanis. Istungjärk algas jumalateenistusega kell 10 Järva-Jaani kirikus.

Järva-Jaani koguduse pastoraadis võtsid kirikukogu saadikud ühiselt kokku möödunud aasta suuremad sündmused ja pidasid aru kiriku hetkeolukorra üle Eestis. Mitmed osalejad tunnustasid päeva lõpus valitsenud konstruktiivset õhkkonda ning seda, et koguduste esindajate küsimustele anti selgeid ja ammendavaid vastuseid.

Päev algas jumalateenistusega seitsmesaja aasta vanuses kirikus, kus teenisid piiskop Tiit Salumäe, Järva praost Teet Hanschmidt, abipraost Tõnu Linnasmäe, Järva-Jaani koguduse õpetaja, assessor Katrin-Helena Melder ja kirikukogu saadik Tene Metsma.

10 miljoni eest ehitamist

Järgnenud istungil pastoraadis pidas ettekande peapiiskop Urmas Viilma. Ta loetles üles kirikud ja kabelid, mis viimase kolmekümne aasta jooksul on taastanud ja pühitsenud – kokku sai neid 50. Praegugi tegelevad kogudused kümnekonna kiriku ehitamise-taastamisega. Viilma ütles, et kirik on tänulik riigi pühakodade programmile, mille kaudu on kirikute taastamiseks eraldatud aastatel 2014-2018 700000 eurot aastas, kuid samas on kirik olnud kehv selgitama, et samal perioodil oleme oma sõpruskoguduste ja annetajate abiga panustanud kirikuhoonetesse ligi 10 miljonit eurot. Samuti tunnustas peapiiskop kohalikke omavalitsusi, eeskätt Tallinna ja Tartut, kes on kirikuhoonete kordategemisse panustanud kümnete miljonite eurodega. Peapiiskop avaldas lootust, et pikas perspektiivis õnnestub kirikul saada riigi ja omavalitsustega põhimõttelisele kokkuleppele, et nagu raamatukogu eest kannab hoolt riik, on sama loomulik ka ühiskonna panus ajalooliste hoonete korrastamisse. Koguduste vahendid, mida on seni suuremalt jaolt selleks otstarbeks kasutatud, tuleks edaspidi suunata eeskätt koguduse enda tegevustesse, mitte niivõrd ajalooväärtuste säilitamisse.

Kirikut pannakse tähele

Peapiiskop tõdes, et vaimulikke kuulatakse ühiskonnas üha rohkem – kiriku mõju, levi või eetriulatus on oluliselt suurem kui kirikuga seotud inimeste arvu järgi võiks oletada. Igaüks peab mõtlema oma sõnumile, selle kaalule ja selle mõjule, sest erinevalt varasemast järgnevad koguduse ees peetud jutlustele sageli meediakajastused. See olukord kiriku jaoks ka suur võimalus, märkis Viilma. „Viimase sajandi kestel pole kirikul olnud paremat aega kui praegu evangeeliumi avalikuks kuulutamiseks. Meid siin Eestis ei ahista keegi ja pidev “arvamusfestivali” õhustik loob suurepärased tingimused oma sõnumi levitamiseks.“ Peapiiskop leidis, et kirik ei tohi jääda oma müüride vahele, vaid olema dialoogis iga inimesega. Eriti tuleb leida võimalused noorte kaasamiseks koguduste juhtimisse, otsustajate hulka.

Peapiiskop peatus oma ettekandes ka Niguliste kiriku kompenseerimise protsessil, millest kujunes 27 aastat pärast iseseisvuse taastamist kiriku jaoks viimane suurem murdepunkt nõukogude aja seljataha jätmiseks.

Vaimulik teenib tervet kogukonda

Inimvarast rääkides tõdes Viilma, et nii vaimulikke kui kogudusi on praegu sama palju kui oli 1939 aastal. Samas on koguduseliikmete arv viis korda ja liikmeannetajate hulk 10 korda väiksem. Enamik kogudusi ja vaimulikke asub maapiirkonnas, kus elab väiksem osa koguduseliikmetest. Kui enne sõda elas 70% inimesi maal, siis aastal 2000 oli pilt täpselt vastupidine. Sarnane suhtarv kehtib praegu linna- ja maakoguduste liikmete puhul, kuid samas on enamik vaimulikke endiselt maal. Koguduste lõikes on vaimulike töökoormused väga erinevad.

Linnastumisega tuleb kohaneda

Kantsler Andrus Mõttus selgitas oma ettekandes 2019. aasta eelarve muutmise vajalikkust, sest 2018. aasta detsembris laekus Niguliste kompensatsioonina luterlikule kirikule 6 753 000 eurot. Kirik võib kirikuhoonest loobumise kompensatsiooni kasutada oma põhikirjalisteks tegevusteks. Raha ei kulutata kohe ära, vaid kasutatakse pikema aja jooksul.

Liikmeannetuste teema juures tõi Mõttus ära selle, et 2002. aastast alates on koguduste toetajaliikmete hulk langenud 38,5%. Liikmeannetustest saadav tulu on kasvanud, kuid annetuste koguväärtus tarbijahinna indeksi tõusuga suhestatult sama kui enne. 40% ristimistest ja leeritamistest viivad läbi kümmekond suuremat kogudust. Ristimiste ja konfirmeerimiste hulk on langustrendis. Kasvab ka nende koguduste arv, kus pole ühtegi ristimist ja leeritamist.

Kantsler märkis, et Kiriku Varahaldus annab arendusprojektidega kiriku eelarvesse suure panuse. Seda raha ei anna kirikuvalitsus kirikute remontimiseks, vaid kiriku põhitegevuste toetamiseks. Tulevikuplaanide tegemisel tuleks kantsleri arvates lähtuda mitte optimistlikest lootustest, vaid reaalsusest.

Välissuhete hoidmisel suur kaal

Assessor Kadri Põder andis ülevaate tegevustest välissuhetes. Läinud aasta suuremate oikumeeniliste sündmuste seas nimetas Kadri Põder paavst Franciscuse visiiti, EKN teema-aasta ”Eesti usk” üritusi, Narva Kirikute Päevi, ristivanemluse teemalist konverentsi, EAÕK konverensi piiskop Platonist, Eesti Evangeelse Allianssi konverentsi ”Loova südame avamine” ning mitmeid kohtumisi teiste kirikute esindajatega. EELK esindajad on nimetatud kaheksasse EKNi komisjoni ning kolm EELK esindajat on ka EKNi töötajad. Läinud aasta kolm kaalukamat rahvusvahelist sündmust olid Põhjalikuku ja Balti luterlike kirikute kohtumine Tartus, Porvoo osaduse konsultatsioon ning Inglise Kiriku ja Eesti ja läti luterlike kirikute täieliku osaduse 80. aastapäeva tähistamine Tallinnas, samuti Saksamaa Ühinenud Evangeelse Luterliku Kiriku ja Luterliku Maailmaliidu Saksamaa Rahvuskomitee visiit Eestisse. Külalisi käis Eestis Iirimaalt, Islandilt, Hispaaniast, Leedust, Lätist, Norrast, Rootsist, Saksamaalt, Soomest, Suurbritanniast, Taanist ning üheksal korral Saksamaalt. Välislähetusi oli kokku 50, lähetatuid kokku 25. Peapiiskop oli aasta jooksul 14 lähetusel, kaheksal neist Luterliku Maailmaliidu asepresidendi kohustes.

Oma aruanded esitasid ka piiskopid Tiit Salumäe ja Joel Luhamets ning assessorid, Katrin-Helena Melder ja Marko Tiitus, kes kõik andsid ülevaate tegemistest enda juhitavate töövaldkondade kaupa. Assessor Ove Sander, kes viibis kirikukogu ajal välislähetuses, edastas oma valdkonna ülevaate kirikukogu saadikutele kirjalikult. Aastaaruannetega saab tutvuda EELK siseveebis Kirikukogu materjalide jaotuses.

Lauluraamat käib ajaga kaasas

Assessor Marko Tiitus tutvustas lisaks oma valdkonnast ülevaate andmisele uue lauluraamatu kontseptsiooni ja tõi välja põhimõtted, mida ca 900 laulu väljavalimisel järgitakse: püüd väärtustada luterlikke tuumiklaule, lauluviiside ja muusikastiilide suurem mitmekesisus, eesti vaimulike rahvalaulude osakaalu suurendamine, laulutekstide mõistetavus ja kontekstuaalsus. Õhutatakse ka uute laulutekstide loomist, käsitledes kaasaaja inimestele olulisi teemasid ning arvestades urbanistlikku konteksti. Paremini peaks välja tulema ka lauluraamatu sisu seos pühakirjaga – kõik laulud peavad kuulutama evangeeliumi. Kõik lauluraamatu laulud on plaanis varustada inspireeriva Piibli kirjakohaga.

Kirikukogu on EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ, kuhu ameti poolest kuuluvad peapiiskop ja piiskopid, kantsler, assessorid ja praostid ning lisaks neile igast praostkonnast kolm valitud esindajat. Kirikukogu valitakse neljaks aastaks ja selle kutsub kokku peapiiskop vähemalt kahel korral aastas.

Prindi