Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
« Tagasi uudiste juurde

Lääne-Harju sinod oli innustav

Praost Jüri Vallsalu koosolekut juhatamas

2018. aasta lõpu seisuga kuulub Lääne-Harju praostkonda 11 kogudust, kõige värskem neist on möödunud aastal loodud Saue Pauluse kogudus. Liikmeannetajate arv on 2102, kirikuid on 9, abikirikuid 2, muid kirikuhooneid 5.

Peapiiskop Urmas Viilma meenutas Lääne-Harju sinodil peetud jutluses äsjast märtsiküüditamise 70. aastapäeva. Ta juhtis tähelepanu kui tähenduslik on see, et Maarjamaalt küüdivagunitega teele saadetud inimesi meenutati seekord Maarjamäel paastuaegsel maarjapäeval. See paneb keskenduma Maarja tähendusele meie elus. Peapiiskopi sõnul pole me mitte sellepärast Jumalaema Maarja järgi Maarjamaa, et see on vastus meie tegudele – välja oleme valitud üksnes Jumala armust, seetõttu, et ta on meie eest hoolitsenud, seepärast, et Eesti on Isa maa. Meie ülesanne on mõista seda armu, olla aukartlik Maarja eeskuju järgides.

Peapiiskop märkis, et nähtava kiriku kõrval on ka nähtamatu maine kirik, mis koosneb kirikuelu televisiooni, arvuti ja raadio kaudu jälgivatest inimestest. Ainuüksi Vikerraadio igahommikustel raadiopalvustel on 50000-60000 kuulajat ehk rohkem kui on kiriku liikmeannetajaid. Juba seetõttu pole õige mõelda kogudusest vaid oma liikmeannetajaid silmas pidades, sest end kirikuga seotuks pidavaid inimesi on tunduvalt enam.

Koguduste tegevuse juures on märke majandusliku toimetuleku paranemisest, mis, tõsi küll, ei avaldu veel vaimulike palkades. Küll aga tehakse kirikutesse vitraaže ja paigaldatakse vaipu. Peapiiskopi sõnul on muinsuskaitse siin mõnikord isegi pahandanud: maja katus laseb läbi, aga kirikusse pannakse vitraaže? Taasiseseisvumisest alates on Eestis korrastatud ja uuele elule aidatud või ehitatud 47 kirikuhoonet, kabelit ja muud sakraalhoonet, mida on Viilma hinnangul muljetavaldavalt palju. Eluolulised tööd hoonete juures on enamikul tehtud, kuid ühtlasi on tänaseks jõutud ka mõistmisele, et kirikuhoone korrastamine ega remont ei saa olla kogudusetöö põhisisu. Kirik ei ole restaureerimisbüroo, temalt oodatakse eelkõige jumalasõna kuulutamist, lisaks avatud olekut, suhtlemist ja hoolimist.

Sinodil tehti kokkuvõtteid ning jagati kogemusi kogudusetöö praktilises korraldamises. Murelikumal toonil oli põhjust peatuda laste- ja noorsootööl, sest eestvedajatest on nappus. Samas rääkisid koguduste esindajad sellest, et muusikakoolidel on tekkinud suur huvi oreliõpingute vastu ning ka teised koolid uurivad võimalusi, kuidas saaks lastele orelit tutvustada. Mitmed koolid on avaldanud soovi kirikupühade ajal kirikus teenistusel osaleda. See loob häid võimalusi koolide ja kirikute koostööks ning lubab loota, et uus põlv organiste on peale kasvamas.

Keila koguduse uus õpetaja Matthias Burghardt nentis, et kiriku toetajaliikmete (annetejate) arv on vähenenud, kuid põhjus võib olla ka nende kokkulugemise metoodikas. Toetussummad pole aga vahepeal kahanenud. Olgu numbritega, kuidas on, ent Keila koguduse värske õpetaja on otsustanud kõigile oma ümbruskonna inimestele „embustusi“ jagada. Kõigile Keila elanikele saadetakse kutsekaart kirikusse, sest nagu õpetaja ütles, ei taha tema viimsel kohtupäeval küll kuulata küsimust, miks ta jättis need saatmata. Kõiki oma koguduseliikmeid kavatseb õpetaja Burghardt sünnipäevadel ja muudel tähtpäevadel meeles pidada. Need, kes lähevad mihklipäeval Keila koguduse 800. juubelile, võivad õpetaja „embustusega“ ilmselt arvestada.

Järgmiseks neljaastaseks ametiajaks praostina jätkama Hageri ja Saku koguduste õpetaja Jüri Vallsalu. Sinodi 28 saadikust hääletas tema jätkamise poolt 26.

Abipraosti tööd valiti 26 poolthäälega jätkama Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk.

Prindi