Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
« Tagasi uudiste juurde

Möödub 100 aastat õp Paul Saare sünnist

Õp Paul Saar
Foto: Eesti Kirik

7. juunil möödub 100 aastat EELK vaimuliku, soomepoisi ja tõlkija Paul Saare (7. juuni 1919 Tallinn – 5. märts 2010) sünnist. Sel puhul esitleti Hageris raamatut praost Saare jutlustega.

Paul Saar sündis Tallinnas, Tallinna Linnamisjoni Seltsi misjonäri, jutlustaja, koorijuhi ja Patarei hingehoidja Tõnise ning Emilie (s Torbek) Saare peres. Pärast gümnaasiumi lõpetamist 1937. aastal läbis ta Tallinna Sõjakooli aspirantide kursused (reservlipnik aastast 1938), alustas õpinguid Tartu Ülikooli usuteaduskonnas (1938–40), jätkas neid pärast usuteaduskonna sulgemist Tartus arstiteaduskonnas (1940–41) ja Helsingi Ülikooli usuteaduskonnas (1944–47). Ta ordineeriti pastoriks aastal 1948.

“Minu koht on seal, kus on mu kogudus.”
(Paul Saar)

Teenistusaastad: Vändra ja Tori EELK koguduse õpetaja (1948–51), Kaarli kogudus (1951–53), Varbla kogudus (1956–67), (Karuse ja Hanila koguduse hooldajaõpetaja 1963–67), Hageri kogudus (1967–93), Lääne-Harju abipraost (1972–89), Lääne-Harju praost (1989–93), Petrozavodski/Petroskoi ingeri-soome koguduse hooldajaõpetaja (1979–89).

Paul Saar oli Soome Sõjaveteranide Liidu Helsinki piirkonna Eesti Ühenduse juhatuse liige ja vaimuliku toimkonna esimees ja Hageri Hooldekodus hingehoidja. Teda on autasustatud Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi ordeni, Soome Vabariigi Valge Roosi Rüütelkonna I järgu teenete märgi ja EELK Eesti Kiriku II klassi Teeneteristiga.

Milline pimedus on kulutada kogu oma elu metsikuks kaduvate aarete jahiks ja kord kurvalt, tülpinult seista surmaga silmitsi ning tunnistada: “Olen vaesem kui kunagi varem.” Maise vara ega rikkusega ei saa elule juurde osta ainsatki sekundit. On hea, kui seda mõistame kasvõi elu lõpul. Sageli on maiste aarete taganõudmise jaht lämmatanud inimese igatsuse tõelise, kadumatu aarde – Jumala järele. Püha Vaim ei saa seal enam oma päästetööd teha, sest tuim, kivistunud süda ei võimalda Vaimu tööd, nii et inimene ei võta seda vastu. (Paul Saar)

Siis Jeesus ütles oma jüngritele: „Tõesti, ma ütlen teile, rikas läheb taevariiki ränga vaevaga. Taas ma ütlen teile, et hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal minna Jumala riiki.” Aga seda kuuldes jüngrid hämmastusid väga ja ütlesid: „Kes siis küll võib pääseda?” Jeesus aga ütles neile otsa vaadates: „Inimeste käes on see võimatu, kõik on aga võimalik Jumala käes.” (Mt 19:23–26)

Praost Saare sünniaastapäeva puhul esitleti Hageris raamatut “Aamen”, mis sisaldab praost Paul Saare jutlustest pärit vaimulikke mõtteid igaks päevaks ning ka ühte kirjutusmasinal kirjutatud jutlust aastast 1964.

Armastatud vaimuliku hauale on seatud skulptor Tiiu Kirsipuu silma järgi rajatud Soome graniidist hauakivi ja õpetaja ametiristi sümboolikaga suur hauarist. Risti pühitsemise haual viis läbi õp Jüri Vallsalu.

Osa Paul Saare lausutud sõnu võib olla meil meeles, osa on säilinud paksudes paberimappides. Tähistamaks tema 100. sünniaastapäeva, noppisime jutlustest vaimulikke mõtteid ja kinnitasime neid piiblisalmidega. Tähelepanu alla jäävad lühikesed väljendused, mis kutsuvad lugejat iseseisvalt edasi mõtlema. Justkui tõmbame lahti kirjutuslaua sahtli, võtame sealt välja vana luubi ja asetame käsitsi kirjutatud jutluse lehele, hoiame luupi ühes kohas paigal ning mõtleme tähelepanu alla jäänud tekstile.

Paul Saar oli oma elu jooksul mitmeid kordi inimlikult lahendamatutes olukordades. Tema isa Tõnis Saar haigestus ning veetis elu lõpuaja pere silma alt eemal heinaküünis, kus noorim laps Paul käis isale piiblit ette lugemas. Kui Paul Saar peeti oma pere silme all Helsingi kodus kinni ning viidi Katajanoka vanglasse, ees ootas Nõukogude Liidule üleandmine ning elukestev lahusolek perekonnast, luges ta vangikongis kaasvangidele piiblit ette. Kui Paul Saarele määrati 1953. aastal Tallinnas sõjatribunali istungil 25+5+5 aastat sunnitööd Siberis, anti süüdistatavale sõna: „Võtan kohtuotsuse vastu kindlas usus meie päästjasse Jeesusesse Kristusesse teades, et kõik tuleb heaks neile, kes Jumalat armastavad.“

Kogenud oma elus äärmuslikke olukordi, purunenud lootusi, ohtu ning leina, jäi ta siiski rõõmsameelseks, julgeks ja energiliseks, väga jutukaks ning osavõtlikuks kõigi inimeste suhtes. Nii ihu- kui hingehaiguse parandamiseks teadis ta oma kogemusele toetudes pakkuda ainsat tõhusat rohtu: Jumala sõna koos kristliku osavõtuga. Paul Saar oli väga hea mäluga ning teadis erakordselt paljude inimeste suguvõsasid. Koguduseliikmete käekäigu järele küsides tundis ta alati huvi ka inimese lähedaste vastu ning saatis neile tervisi.

Käesoleva raamatukese sisu ja eesmärk on eelnevat arvesse võttes ühene: pakkuda lugejale Jumala sõna täisteraleiba. Tekstide juures on silmailuks vanaaegsed fotod. Kiri on masinakirjas, sest nii kirjutati nõukogude ajal palju vaimulikke tekste ning lühemaid raamatuid ümber. Raamatu köide ja kujundus taotlevad omaaegset väljanägemist. Tekst on masinakirjas ning silmailuks on vanaaegsed fotod. Nii kirjutati ja kopeeriti nõukogude ajal palju vaimulikke tekste ja raamatuid, kui religioosse kirjanduse levitamine oli keelatud.

(Katkend Raamatu “Aamen” saatesõnast)

Vaata lisaks:

Prindi