Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
« Tagasi uudiste juurde

Mõte misjonikonverentsilt: kogudus on organism ja selle liikmed tegutsevad koostöös nagu närvirakkude võrgustik

Laupäeval, 26. oktoobril EELK Misjonikeskuse korraldamisel toimunud misjonikonverentsil “Sees või väljas” kogusid osalejad uut indu Issanda teenimise tööks. Konverentsil vahetati mõtteid ja kogemusi, kuidas häid sõnumeid läbi isiku ja organisatsiooni levitada.

EELK Usuteaduse Instituudi professor Randar Tasmuth tõi oma ettekandes välja, et tulemuslik misjonistrateegia hõlmab muutusi nii enda sees kui rahva hulgas. „Kirik organismina on nagu närvirakkude võrgustik, kogudused saavad mõjukamalt kuulutada koostöös kõikide teiste organismi liikmetega,“ tõi Tasmuth võrdluse.

Ta loetles, milliseid konkreetsemaid rõhuasetusi on pidanud oluliseks Usuteaduse Instituudi juures tegutsev misjonistrateegia algatusgrupp: kas kirikust rääkides peame silmas rahvakirikut, indiviidide kirikut või kirikut rahvale (Ingmar Kurg)? Samuti peame endalt küsima, kuidas toimida, kui veel on nähtavad vanaemade ja vanaisade viimased mõjud (Liina Kilemit). Ja veel: kuidas ületada suhtlemiskuristikku kiriku organisatsiooni ja noorte vahel, kes elavad teiselaadses keskkonnas (Annely Neame)? Tasmuth lisas, et väga oluline on kontakti leidmine kõrvale jäänud koguduse liikmetega, uurimistulemuste „tõlkimine“ tegevuskavaks ja mõelda läbi koguduse kasvu erinevad mudelid.

Misjoniprotsess on ka mälu ja kalendri küsimus, osutas professor Tasmuth, mistõttu tuleks selle liikumas hoidmiseks pidada silmas kiriku sündmuste aastaringi ja konkreetsemaid teemasid, millele tähelepanu pöörata. Eesmärgiks ei saa seada üksnes uue pakkumist, oluline on ka toimiva tugevdamine. Ta lisas, et ristiinimene peaks oma misjoniööd suutma teha rõõmsalt ja loomulikult. See nõuab kahtlemata pidevat tööd oma karakteri kujundamisel, tahtejõudu ja püsivust.

Organisatsiooni tasandil on Tasmuthi sõnul peaküsimus, missugused tegevused, haldusotsused ja mehhanismid annavad parima aluse koguduste võimalikule kasvamisele ja kuidas toimub praostkondades ja suuremates kogudustes ilmiktöötegijate kaasamine ja koolitamine misjoniks. Mõelda tuleks ka Eesti kohale ja perspektiividele muutuvas maailmas.

Liina Kilemit (EELK Usuteaduse Instituut) andis ülevaate, kristlike kogudustega liitumise põhjustest tänases Eestis. Kaido Soom (Tartu Ülikool) rääkis kirikuaastast kui misjonist.

Osalejad ammutasid värskeid teadmisi ka misjonitöö olulistest teemadest mujal maailmas. Mika Vähäkangas (Lundi ülikool) vaatles ettekandes kristluse globaalset ruumi kaasajal ja tulevikus; Jaakko Rusama (Helsingi Ülikool) vaatles, millised on muudatused globaalses kirikus.

Ettekannete järel vahetati mõtteid töötubades:

Ave Mölster (Norra Misjoniselts): Väikerühmatöö võimalused koguduses
Kaido Soom: Võimalused läbi ametitalituste
Ahti Kaera (KrIKi juht, Keila Miikaeli kogudus): Evangeeliumi isiklik jagamine
Triin Salmu (LNÜ juht): Noortetöö ja misjon
Annely Neame (Konsistoorium): Misjon EELK arengukavas
Leevi Reinaru (Misjonikeskuse juhataja): EELK kui kutsuv ja läkitav kirik
Joel Reinaru (Noorteevangelist): Palve osa usuelus ja teenimises

Konverentsi avasid emeriitpeapiiskop Andres Põder ja assessor Katrin-Helena Melder.

Päev lõppes sõna ja muusikalise palvusega, mille eest hoolitses Misjonikoor.

Prindi