Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
« Tagasi uudiste juurde

Valga praostkonna sinodil õnnistati Valga Peetri-Luke koguduse pastoraat diakooniatööks

Piiskop Joel Luhamets õnnistab Valga Peetri-Luke pastoraadi diakooniatöö tegemiseks. Piiskopi kõrval on praost Mart Jaanson.
Foto: Liina Raudvassar

Valga praostkonna sinodi korraline kevadistung toimus 8. aprillil Valgas. Enne koosolekuks kogudusemajja siirdumist avati sinodipäev pidulikult armulauaga jumalateenistusega Valga Jaani kirikus, kus mustas talaaris praostkonna vaimulike keskel teenis kaasa (jutlus) ka Lõuna piirkonna piiskop Joel Luhamets. Muusikalise tervitusena Norrast esitas teenistusel Helme koguduse Byneset´ sõpruskoguduse meesansambel norrakeelseid vaimuliku sisuga laule.

Enne ametliku osa algust kuulati Alo Põldmäe ettekannet I üldlaulupeo teemal. Põhjalik sõnavõtt käsitles 150 aastat tagasi peetud rahvusliku suursündmuse eellugu ning mõju eestlaste identiteedi väljakujunemisel. Muusikategelane vaagis muu hulgas laulupeo peakomisjoni esimeheks valitud Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode rolli ja mõju 1869. aastal toimunud sündmuste käigus.

Emotsionaalseks kõrghetkeks kujunes Peetri-Luke kogdusemaja õnnistamine diakooniatöö tarbeks. Õnnistussõnad ütles piiskop Joel Luhamets, palve luges praost Mart Jaanson. Seoses üle kümne aasta siin tegutsenud MTÜ Domus Petri Kogu tegevuse lõpetamisega möödunud aastal on kogudusel plaanis oma õpetaja Margus Suvi eestvõttel taaskäivitada pastoraadis diakooniatöö.

Piiskop Joel Luhamets tänas Mart Jaansoni hea praostitöö eest. Iseloomustades Valga praostkonda kokkuhoidva kirikupiirkonnana, toonitas piiskop, et 11 kogudusega praostkond paistab EELKs silma mitmete tervet praostkonda kaasavate üritustega. Et see õnnestub, peab olema entusiastlikke ning pühendunud eestvedajaid. “Jumalariigis on tööd palju, töötegijaid aga vähe. Et töötegijaid jaguks, on vaja palvetada,” rõhutas piiskop Luhamets.

Praost Mart Jaansonnimetas oma sõnavõtus, et kahe praostiks olemise aastaga on ta jõudnud visiteerida kõiki kirikupiirkonna 10 kogudust (Elva, Hargla, Karula, Laatre, otepää, Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste, Valga), lisades, et 11. kogudusse jõuab ta Nõo koguduse pastorina aga iga päev. “Kohtunud koguduste vaimulike ja töötegijatega on mu südames suur tänutunne kõigi vastu, kes meie kogudusi üleval hoiavad,” toonitas praost, tõdedes, et ilma pühendumuseta ei oleks kirikutöö teostatav.

Praost Jaanson pani kogudusi esindavatele sinodisaadikutele südamele leida rahalised vahendid vaimulikele väärilise palga maksmiseks. “See on meie kiriku edasikeskmiseks määrav asi,” toonitas ta ja nentis: “Kui me praostkonna vaimulike stiimulit palga näol ei toeta, siis see kirik kahaneb väga kiiresti”. Veel rõhutas ta, et kõik kogudused väärivad oma vaimulikku, kes keskenduks mitme koguduse hooldajavaimulikuks olemise asemel ühe koguduse vaimulikule teenimisele.

Praost oli ka kriitiline, nimetades, et kahjuks ei ole ta ühelgi koosolekul, k.a. sinodikoosolekul kogenud 100 % kohalolekut. Ta saab küll aru, et vahel on raske leida võimalust muude tööde juurest ära tulla, aga leiab, et õige prioriteedipüstituse korral on see siiski võimalik. Ta peab oluliseks, et praostkonna vaimulikud ning koguduse töötegijad leiaks võimaluse regulaarselt kokku saada, et vahetada rõõme, aga ka muresid. “Hoidkem üksteist! Siis me ei väsi ära,” kõlas praost Mart Jaansoni sõnum oma sinodisaadikutele.

Liina Raudvassar,
Eesti Kirik

Prindi