Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
« Tagasi uudiste juurde

Vormsilased tähistavad pidustustega kiriku rajamise 800. aastapäeva

Vormsi kirik
Foto: Vikipeedia

27. – 29. juulini on Vormsi saarel Suur Rootsi Päev 2019 ja Olavipäeva pidustused, mille raames tähistatakse ka Vormsi Püha Olavi kiriku rajamise 800. aastapäeva. Kolme päeva jooksul on võimalik osa saada saareelu tutvustavast kirevast kultuuriprogrammist, kus kosutust saavad nii keha, hing kui vaim.

27. juuli algab ringkäiguga koolimajas ja jätkub käsitöölaadaga ning lõpeb hoogsa simmaniga kiigeplatsil.

28. juulil Rootsi päevale ja kogukonnale pühendatud kontserdid, loengud ja näitused toimuvad vabas õhus, muuseumis ning kirikus.

29. juuli pidulikul Olavipäeva jumalateenistusel Vormsi kirikus osalevad peapiiskop Urmas Viilma ja piiskop Tiit Salumäe, samuti on oodata auväärseid külalisi ja kuninglikke tervitusi Rootsist, Taanist ja Norrast.

Suure Rootsi Päeva 2019 ja Olavipäeva korraldajad on Vormsi vallavalitsus ja Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus koos Vormsi koguduse, Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse, Rannarootsi Muuseumi, Vormsi Kodukandiühinguga, Rootsi Hariduse Selts Rootsis ja Läänemaa Metsaühistuga.

Täpsema kava leiate siit http://eestirootslane.ee/et/aktuaalne/241-rootsi-paeev-2019-vormsi

Vormsi Püha Olavi kirik: ajaloodokumentide kohaselt lasi Norra kaitsepühakule Pühale Olavile pühendatud kiriku 2019. aastal ehitada Taani kuningas Valdemar II. Koguduseliikmed on olnud valdavalt rootslased, kes on saarel aastasadu elanud.

Rootsi Päev toimub erinevatel ajaloolistel rannarootsi asualadel igal suvel v.a. Eestirootslaste laulu- ja tantsupeo aastal. Seekordne üritus, mis oma lõpliku näo saab kohaliku kogukonna ja kultuuriühingute kaasa löömisel, on kaheksas ning hõlmab endas kõike seda, mida vormsilased ikka on olavipäevade kavasse lisanud (kontserdid, giidituurid, tegevused talumuuseumis, jumalateenistus ja öömissa) ning sellel korral lisaks maa- ja metsaomanike infopäev ning seminar, kus Vormsi asustusloost räägib Jonathan Lindström ja kiriku 800 aastasest ajaloost diakon Ants Rajando.

Rannarootslased/eestirootslased on põline Eesti vähemusrahvus, mis asustas kuni Teise maailmasõjani Loode-Eesti rannikualasid ja saari. Kuni Teise maailmasõjani saamegi rääkida rannarootslastest ja rannarootsi kultuurist. Ise on nad endid nimetanud aibofolkeks ehk saarerahvaks. Tänapäeval on Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse rahvusnimekirja (rannarootslased ja nende järeltulijad kahel pool Läänemerd ja mujal) kandnud 529 inimest, kes end teadvalt seob rannarootslastega etniliselt, keeleliselt või kultuuriliselt.

Prindi