| |
-
"Ärgake!" nii vahid hüüdvad
ja linna kõrgest tornist laulvad:
"Jeruusalemm, oh ärka sa!"
Öisel tunnil valvur hüüab,
ta kõiki äratada püüab:
"Et tõuske, aeg on ärgata!
Sest peig on tulemas,
Ta teid ju ootamas.
Halleluuja!
Nüüd rutake ning tõtake,
uks lahti taevapulmale."
-
Vahid hüüdvad, Siion kuuleb,
ta süda väga rõõmusteleb,
ta ärkab, tõuseb rutuga;
Issand tuleb taevast väes,
kõik meelevald on Tema käes,
Ta kirkus täidab ilmamaa.
Oh õnnistatud aeg,
et tuleb Isa Poeg!
Hosianna!
Me tuleme, Sind järgime -
meid kutsud oma lauale.
-
Kiitust laulgu meie hääled,
au, kiitust taevahulga keeled,
et hüüdku kandled, pasunad!
Väravaiks on kaksteist pärlit;
Su trooni ümbritsevad inglid;
seal pühad hulgad hõiskavad.
Ei nähtud ole veel,
ei tajuda või meel
sellist rõõmu!
Sest hõiskame ja laulame
suurt halleluujat rõõmsasti!
Viis: "Wachet auf, ruft uns die Stimme"
Philipp Nicolai, 1556-1608.
Sõnad: Philipp Nicolai, 1556-1608.
Tõlge: Carl Peter Ludwig Maurach, 1824-1900.
|