| |
-
Mis see on, mis jõudu annab
mulle eluraskustes?
Mis mind tõstab ja mind kannab,
et ei nõrke kurbuses?
Mis mind trööstib iga päev,
et ei murraks mind mu vaev,
ja toob vaikselt rõõmu mulle,
kõigest rõõmust hüljatule?
-
See on usk mu Jumalasse,
lootus Tema armule.
Tema kätte vägevasse
annan iseenese.
Ja kui kannan alandust,
usk mul jagab lohutust.
Tean, et mulle kasuks tuleb,
kui hing kannatustes põleb.
-
Ja kui maisest elust aitab
usk mind läbi sammuda,
siis ka surmatunnil näitab
oma väge üles ta.
Õnnis on mu hinge lend,
kui ta ihust vabanend -
taeva avaruste poole,
andes enda Isa hoolde.
Viis: "Minu hing, oh ole rõõmus"
(Freu' dich sehr, o meine Seele /
Ainsi que la biche ree)
Louis Bourgeois, arvatavasti 1500-1561.
"Trente Quatre Pseaumes de David", Genf, 1551.
Sõnad: Elsa Hansson
|