| |
-
Täis tänu Teda kummardagem,
kes kõik maailma valitseb,
ja Tema kiitust kuulutagem,
kes heldusega hoolitseb!
Ta kuud ja aastad mööda saadab:
nad läevad, Ta kõik uueks teeb.
Ta armus meie peale vaatab
ning igavesti heldeks jääb.
-
Kel tarkust küllalt ära mõista,
kui suur on Taevaisa arm?
Ta laseb oma päikest paista,
ja ilul hõiskab mullapõrm;
Ta ütleb üheainsa sõna -
ja silmad rõõmust säravad.
Ta trööstib meid ja noor ning vana
siis taeva rahu tunnevad.
-
Sa Isa taevas, suur ja vägev,
Sind palume nüüd südamest:
oh ole meie hulgas tegev
ka edaspidi heldusest!
Meid armust igas hädas aita
ja igas töös meid toeta;
meid aita võidelda ja võita
ning kiusatuses kinnita.
-
Meil anna ikka kallist rahu
ja kaitse rahvast kahju eest.
Ei viha, vaen me juurde mahu,
kui varjad jumalikust väest;
meilt keela ära patuhäbi
ja kangekaelsus kaota Sa.
Tee vabaks oma Poja läbi
meid igavese armuga.
Viis: "Mu nimi taevas kirja pandud"
(Die Tugend wird durch's Kreuz geübet)
Tundmatu helilooja.
Sõnad: Jaan Bergmann, 1856-1916.
|