| |
-
Oh nuta oma häda
ja hukkaminemist
ning ära üksnes kaeba
me Päästja suremist,
sest meie eksimused
on Teda vaevanud
ja meie patud suured
on Tema surmanud.
-
Seepärast, rahvas, vaata
sa preestri peale nüüd,
kes jõuab lepitada
kõik meie patusüüd.
Ta saadab meid ja kannab
kui helde karjane,
kord rõõmuriigi annab –
kes on Ta sarnane!
-
Ta Isa nõu on täitnud,
meid päästnud viha käest.
Ta pole ohvriks toonud
verd ohvriloomadest.
Ta oma kallis veri
nii ohvrianniks sai;
see on see püha veri,
mis lunastuse tõi.
-
Just Teda läks meil tarvis,
Ta suudab aidata.
Ta puhas, kui end andis,
ja ilma patuta.
Ta kiusatust on kandnud
ja nõtrust, valu ka,
kuid siiski võidu saanud –
nüüd taevast kõrgem Ta!
Viis: “Oh Jeesus, Sinu valu”
(O Haupt, voll Blut und Wunden / Salve caput cruentatum)
Hans Leo Hassler, 1564-1612.
Sõnad: Bernhard Clairvaux, 1091-1153;
Christian Knorr, vabahärra von Rosenroth, 1638-1689.
|