KIRIKU LAULU- JA PALVERAAMAT


« tagasi

KIRIKUAASTA  |  Kristuse kannatamine - paastuaeg

81 Üks süütu tall on lepitand
PDF  |  TIF

  1. Üks süütu Tall on lepitand
    kõik kurjuse ja patud
    ja ristil surres hüvitand
    me võlad arvamatud,
    Näe, seal Ta astub koorma all,
    see vermetes ja haige Tall,
    kes ohvriks andis enda.
    Kui teotus, piin Tal osaks said,
    ei kaevanud, Ta ütles vaid:
    “Ma tahan seda kanda.“
     
  2. See Tall on minu sõber hea,
    mu Päästja, Lunastaja.
    On Taevaisa käsul Ta
    mu hinge kirgastaja.
    Ta armastuse imeväel,
    Ta leebel, halastaval käel
    meid jälle puhtaks tegi.
    Oh imearm, oh armuvõim,
    Sa suutsid, mida inimhõim
    ei võinud aimatagi.
     
  3. Su armust, Õnnistegija,
    mul luba laule luua
    ja iseenda täiesti
    Sul rõõmuohvriks tuua;
    ja ärgu mingu meelest meil,
    kuis käisid raskeil vaevateil,
    et ristil hinge heita.
    Nii ööl kui päeval tahan ma
    Sind, Jeesus Kristus, tänada
    ja Sinu tahtmist täita.
     
  4. Mis suudab surm veel teha mul?
    Su veri on mu elu
    ja kannatustes, muredes
    ta vaigistab mu valu.
    Kord saab sest mulle purpurrüü,
    kui ükskord, andeks saanud süü.
    Su riiki viib mu rada,
    et Sinu Isa trooni ees
    Su lunastatu, õndsuses
    Su kõrval põlvitada.

Viis: “Ein Lämmlein geht” (Üks Tallekene lepitas)
[An Wasserflüssen Babylon]
Wolfgang Dachstein, arvatavasti 1487-1553.
Sõnad: Paul Gerhardt, 1607-1675.
Tõlge: Heli Susi, 1929-

« tagasi
|↑ üles|