« tagasi

USUTUNNISTUS

EESMÄRGID

  • Leeriõpilased õpivad tundma usutunnistuste saamislugu
  • Leeriõpilased mõistavad, et peale usutunnistuse lugemist on olulisem oma usku tunnistada oma elu kaudu.
  • Leeriõpilased mõtisklevad, kuidas nemad oma igapäevases elus saavad olla Kristuse tunnistajad

    ABIKS ÕPETAJALE

    o Tutvustatakse usutunnistuste tekkelugu ja vajalikkust
    Usutunnistused on tekkinud praktilisest vajadusest. Mis oli see vajadus? Mis on usutunnistuse tähendus tänasel päeval? Talituste ja usutunnistuste seos. Usutunnistused õpetuse alusena. Luterlikud usutunnistuskirjad.
    o Inimese igapäevaelu kui usutunnistus/ Näiteid Piiblist
    Oluline on, et õpilased mõistaks kui tähtis oma usu reaalseks elamine. Olulisem kui usutunnistamise lugemine on see, kuidas me elame. Kas meie sõnad ja teod on kooskõlas.
    o Usk ja teod.
    Seda teemat käsitledes võib taas rääkida ligimesearmastusest. Näidetena võib tuua pühakute elulugudest näiteid.
    Kristlaseks olemine/ Kog liige oma tunnistusega on misjonär
    o Usus kasvamine ja koguduse roll selle juures

    Töö Piibliga

    Lugege tekst Uuest Testamendist Lk 10:30-35 ning arutlege järgmiste küsimuste üle.
    Mis võisid olla põhjused, et nii preester, kui leviit läksid mööda?
    Millised on need põhjused, miks inimesed ei teata politseile kuriteost, ei aita alkoholi tarbinud inimest jne?


    Laulud

    KLPR 141,437, 281, 285, 318, 319

    Rühmatööd

    Tähelepanuväärsed inimesed koguduses läbi ajaloo

    Kindlasti on igas koguduses olemas või olnud inimesi, kes on oma eluga eeskujuks. Kui on neid inimesi teada, siis õpilased saavad neid inimesi tutvustada.
    Loomulikult peab ülesande andma kätte kas eelmisel tunnil või jääb arutelu järgmisesse kogunemisesse

    o Arutelu: Mida meie leerirühm ja igaüks isiklikult saaks teha selleks, et elu meie külas, kihelkonnas, Eestis võiks muutuda paremaks.

    Lood

    Mees jalutas kord järsaku serval, libises ja kukkus sügavikku. Kukkudes jõudis ta kinni haarata kaljupraos kasvava väikese puu oksast. Oksa küljes rippudes ja külma tuule käes lõdisedes tajus ta oma olukorra lootusetust: all mustendas kuristik, ülespoole liikuda polnud võimalik. Tema oksast hoidvad värisevad käed väsisid ja muutusid järjest nõrgemaks.
    "Ainult Jumal võib mind päästa! Ma ei uskunud kunagi Jumalat, aga võib -olla ma eksisin. Minu olukorras pole mul midagi kaotada," mõtles ta ja hüüdis: "Jumal, kui sa olemas oled, päästa mind ja ma usun sinusse!" Vastust ei tulnud. Mees hüüdis uuesti: "Palun sind Jumal! Ma pole kunagi sinusse uskunud, aga kui sa mu nüüd päästad, siis hakkan sellest hetkest peale uskuma."
    Äkki kostus kõrgelt pilvedest: "Oh ei, sa ei hakka! Ma tunnen sinusuguseid!" Mees oli nii jahmunud, et pidi peaaegu oksast lahti laskma, siis anus edasi: "Palun, mu Jumal! Sa eksid! Ma mõtlen tõepoolest nii! Ma hakkan uskuma!" - "Oh ei, sa ei hakka". Mees anus üha härdamalt. Siis ütles Jumal: "Hüva, ma päästan su... Lase oksast lahti!" - "Lasta oksast lahti," hüüdis mees, "kas sa pead mind hullumeelseks!"
    "Kuldsed lood"

    MA OLEN SIND LOONUD

    Üks mees, kõndides mööda linna tänavaid, nägi ühes kangialuses alasti last. Laps oli ilmselt söömata ja värises külmast. Mees vaatas ringi, kuid ei näinud kedagi, kes võiks lapse eest hoolitseda. Mees vihastus ning pahandades hüüdis taevapoole:
    - Kuidas sa Jumal võid sellist asja taluda? Miks sa ei tee midagi? Miks sa ei aita seda last?
    Jumal ei vastanud midagi.
    Öösel aga mees ärkas ja kuulis häält ütlevat:
    - Ma olen selle lapse heaks midagi teinud. Ma olen sind loonud.

    « tagasi  üles