5. OSA. KIRIKU JUHTIMINE
1. peatükk. Kirikukogu kodukord

§ 114. Peapiiskopi valimise kord

(1) Praostkonna sinodil on ühe peapiiskopi kandidaadi ülesseadmise õigus. Samuti on vähemalt 10 kirikukogu liikmel õigus seada üles oma kandidaat.
(2) Praostkonna sinod teatab ülesseatud kandidaadi nime kirjalikult konsistooriumile viimase määratud tähtajaks, mis ei tohi olla hiljem kui viis päeva enne istungjärgu algust. Konsistoorium registreerib ülesseatud kandidaadid nende ülesseadmise järjekorras.
(3) Istungjärgu päevakorra arutamise alguses otsustab kirikukogu kandidaatide ülesseadmise lõppemise tähtaja, kusjuures see tähtaeg ei tohi olla varem kui kolm tundi pärast istungjärgu avamist.
(4) Vähemalt 10 kirikukogu liikmel on õigus üles seada kandidaat nende poolt allakirjutatud ülesseadmiskirjaga, mis antakse kirikukogu juhatuse liikmele. Üks kirikukogu liige võib alla kirjutada ainult ühele ülesseadmiskirjale. Kui ta on alla kirjutanud kahele või enamale ülesseadmiskirjale, siis tema allkirjad tühistatakse.
(5) Kui istungjärgu nomineerimiskomisjon on kontrollinud peapiiskopi kandidaadi ja tema ülesseadmiskirja vastavust nõuetele, registreerib juhataja ülesseatud kandidaadi. Kui nomineerimiskomisjon on tühistanud ülesseadmiskirjal oleva allkirja, annab istungjärgu juhataja kuni 15 minutit aega uue allkirja leidmiseks.
(6) Pärast kandidaatide ülesseadmist loeb istungi juhataja ette kandidaatide ees- ja perekonnanimed ning küsib neilt kandideerimise nõusoleku.
(7) Enne valimisele asumist on kirikukogu liikmetel õigus esitada kandidaatidele küsimusi. Küsimuste ja vastuste esitamise järel avatakse läbirääkimised ülesseatud kandidatuuride kohta. Läbirääkimiste ajaks lahkuvad kandidaadid istungiruumist.
(8) Kui kandidaate on üks, toimub valimine samal päeval, mil lõppes kandidaatide ülesseadmine. Kui kandidaate on rohkem kui üks, valitakse peapiiskop istungil, mis toimub järgmisel päeval pärast kandidaatide ülesseadmise lõppemist.
(9) Valimiseks annab häältelugemiskomisjon kirikukogu liikmele allkirja vastu hääletussedeli. Häältelugemiskomisjon kontrollib kirikukogu ees valimiskasti ja pitseerib selle. Seejärel kuulutab istungi juhataja välja kuni 20-minutilise vaheaja hääletamiseks.
(10) Hääletussedelile kantakse kandidaatide ees- ja perekonnanimi eesti tähestiku järjekorras.
(11) Kirikukogu liige märgistab ristiga selle kandidaadi nime, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletussedeli valimiskasti.
(12) Kehtetuks tunnistatakse valimissedel, mis pole vormikohane või millel esitatud kandidaat ei ole märgistatud või on märgistatud mitu kandidaati. Juurdekirjutatud nimesid ei arvestata. Kui hääletussedelile on kantud ainult üks kandidaat, siis tema nime märgistamata jätmist peetakse vastuhääletamiseks.
(13) Peapiiskopi ametikohale valituks arvatakse kandidaat, kelle poolt on hääletanud üle poole kohalolevatest kirikukogu liikmetest.
(14) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus kahe teistest enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kandidaadid saavad võrdselt hääli, osaleb kordushääletusel ametistaaþilt vanem.
(15) Kui ka kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat nõutavat häälteenamust, seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse uus hääletus, kusjuures juba hääletatud kandidaate võib uuesti üles seada.
(16) Kandidaat võib loobuda oma kandidatuurist iga hääletusvooru eel.
(17) Hääletustulemused kinnitab kirikukogu.



TAGASI