« tagasi

Kiriklikud talitused


Kus ma peaks laskma ennast ristida, kuidas selle protsessiga alustada? Kas peavad olema ristivanemad? Kas ristimisega kaasneb kohustus kogudusega liituda ja selle aktiivne liige olla? Kas ristimise ajaks pean ma olema läbi lugenud Piibli? Mis täpsemalt on leer ja kes peavad selle läbima?

Ristimine on sakrament, s.t püha talitus, milles inimene sünnib vaimulikul viisil uuesti Jumala lapsena ning saab kiriku liikmeks. Ristimine kustutab inimese patud ning annab talle Jumala armu, mille varal ta saab Jumala lapsena elada ja kasvada.

Ristimisega peab kaasnema usk, mis tähendab usaldust Jumala kui oma Isa vastu, kes meid armastab ja on meid oma Pojas Jeesuses Kristuses lunastanud ja enesega lepitanud, patust, kurjast ja surmast vabastanud ning meile igavese elu lootuse kinkinud. Usk omakorda peab saama elavaks Jumala ja oma kaasinimeste armastamise kaudu.

Kui inimene sünnib kristlikku perekonda, on loomulik, et vanemad lasevad ta ristida juba väikse lapsena, võttes ühtlasi endale kohustuse teda usus ja jumalakartuses kasvatada ning talle kristliku elu eeskujuks olla. Lapse ristimisel on olulised ka ristivanemad, kes vanemaid lapse kasvatamisel ja õpetamisel aitavad ning toetavad.

Inimene, kes on jäänud lapsena ristimata, peab enne ristimist saama teatava ettevalmistuse, meie tavade kohaselt on see enamasti seotud leeriõpetusega, kuid võib toimuda ka mingil teisel viisil. Igatahes on esimene asi, mida inimene peab tegema, minemine soovitavalt oma kodupaiga kirikusse - taolisse, kus on võimalik edaspidi regulaarselt osaleda jumalateenistustel - ning ühenduse võtmine selle koguduse vaimulikuga. Küllap vaimulik siis juba selgitab, kuidas edasi toimida.

Täiskasvanu ristimisel ei ole ristivanemad kohustuslikud, küll aga võib olla nii, et koguduse vaimulik soovitab mõne kogenuma koguduseliikme, kes võiks olla ristimiseks valmistujale toeks ja juhatajaks ning kellest võiks saada ka tema ristiisa või ristiema. Aga sellegi kohta tasub küsida eeskätt selle koguduse vaimuliku käest, kuhu ristimissooviga minnakse.

Nagu juba öeldud, saab inimesest ristimise kaudu kiriku liige. Nagu me eeldame igalt oma ihuliikmelt, et see oleks meie ihus täielikult osaline ja aktiivne, eeldatakse seda ka igalt koguduseliikmelt. Kirikut või kogudust nimetatakse Piiblis Kristuse Ihuks ja see võrdpilt iseenesest näitab, et ei saa olla kristlane ilma kogudusse kuulumata, ning et igal koguduseliikmel on oma roll ja tähtsus. See ei tähenda muidugi, et iga inimene peaks ilmtingimata osalema mingis konkreetses kogudusetöö valdkonnas, küll aga tähendab see, et inimene peab võtma regulaarselt ja nii sageli kui võimalik (s.t võimalust mööda vähemalt igal pühapäeval ja kirikupühal) osa jumalateenistusest, saama osa sakramentidest ja Jumala poolt kirikule kingitud armuvahenditest (armulaud, piht), süvenema isiklikus palveelus ja pühakirjalugemises, elama vastavalt Jumala tahtele, olema valmis oma ligimesi ristiinimesele kohasel viisil kohtlema ja teenima jne.

Jeesus ise kasutab võrdpilti viinapuust ja selle okstest, öeldes: Mina olen tõeline viinapuu ja mu Isa on aednik. Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, lõikab Ta ära, ja igaühte, mis kannab vilja, Ta puhastab, et see kannaks rohkem vilja. Teie olete juba puhtad sõna tõttu, mida ma teile olen rääkinud. Jääge minusse, ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge. Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha. Kes ei jää minu külge, heidetakse välja nagu oks, ja ta kuivab. (Johannese evangeelium 15:1-6)

Mis puutub Piibli lugemisse, siis on hea, kui inimene tunneb Piiblit ja seda ka iseseisvalt loeb, ent seejuures ei tohi unustada, et Piibel on eeskätt kiriku raamat, mille esmane lugemise koht on koguduse jumalateenistus. Kirik ootab inimeselt tahet Piiblit kui Jumala Sõna kuulata (ja lugeda) ning sellele vastavalt uskuda ja elada. Niisiis ei ole Piibli läbilugemine ristimise eeltingimuseks, küll aga on tähtis, et inimene jätkuvalt elaks Jumala Sõnas ja Jumala Sõnast, mida Piibel meile edasi annab.

Leer on ettevalmistus, mille peavad läbima nii lapsena ristimata inimesed, kes soovivad saada ristitud, kui ka need, kes on lapsena ristitud ja valmistuvad saama täisõiguslikeks koguduseliikmeteks. Leeriõpetus annab inimesele olulisemad teadmisest kristlikust usust ja kiriku õpetusest ning aitab inimesel õppida tundma koguduseelu ja süveneda isiklikus vagaduselus, s.t elus kristlasena, Jumala lapsena. Inimene, kes ei ole lapsena ristitud, ristitakse leerikursuse käigus või lõpul ning saab viimaks koos nendega, kes on juba lapsena ristitud, osa leeriõnnistusest ehk konfirmatsioonist (kinnitamisest), millega inimesele palutakse Jumala Püha Vaimu ande eluks kristlasena ning oma usu julgeks tunnistamiseks.

Igal juhul soovitan võtta ühendust oma kodupaiga koguduse vaimulikuga ning temalt kõige kohta lähemat juhatust paluda - julgustan seda kindlasti tegema, kuna olen kindel, et iga vaimulik vastab rõõmuga kõigile tekkida võivatele küsimustele.

Enn Auksmann
Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja
05.12.2012

�les üles