« tagasi

KÕIK KÜSIMUSED


Millised olid Jeesus Kristuse imeteod?

Evangeeliumid räägivad Jeesuse imetegudest palju. Enamuse nendest moodustavad inimeste tervendamised mitmesugustest haigustest, ka kurjadest vaimudest. Lisaks räägitakse toidu paljundamisest nii, et seda jätkus tuhandetele, tormi vaigistamisest, üle vee kõndimisest, prohvetlikest ettekuulutustest, surnute ülesäratamisest. Ka Jeesuse enese ülestõusmise surnuist võib liigitada imetegude hulka.

Oluline on aga märkida, et Jeesus ei olnud mingil juhul "imetegija". Tema imeteod on ennekõike märgid ehk tunnustähed, mille peamiseks eesmärgiks - inimeste aitamise kõrval nende vajadustes - oli tähelepanu juhtimine sellele, kes Jeesus tõeliselt on või kes Temas kui inimeses tegelikult tegutseb - Jumal ise. "Kui mina Jumala Vaimu abil ajan kurje vaime välja, küllap siis on Jumala riik jõudnud teie juurde," ütleb Jeesus (Mt. 12, 28).

Jeesus keeldus tegemast imesid ja tunnustähti, kui Temasse ei usutud ja Talt Tema jumaliku päritolu kohta tõestust nõuti. Sellistel puhkudel viitas Ta tõsiasjale, et tunnustähe nõudjad oleksid pidanud juba ammu ära tundma, kellega neil Jeesuses on tegemist (vt. nt. Mt 12, 38 jj; Mt. 16, 1 jj; Mk. 8, 11 j; Lk. 11, 28 jj).

Johannese evangeeliumist võib lugeda (2, 18-25): "Siis ütlesid juudid Jeesusele: "Mis tunnustähte sa meile näitad, et sa nõnda tohid teha?" Jeesus vastas: "Lammutage see tempel, ja ma püstitan selle kolme päevaga uuesti!" Siis ütlesid juudid: "Seda templit on ehitatud nelikümmend kuus aastat, ja sina püstitad selle kolme päevaga uuesti?" Aga Tema mõtles "templi" all oma ihu. Siis, kui Ta oli üles tõusnud surnuist, tuli Ta jüngritele meelde, et Ta seda oli öelnud, ja nad uskusid kirja ning sõna, mis Jeesus oli öelnud. Aga kui Jeesus oli paasapühadel Jeruusalemmas, hakkasid paljud Tema nimesse uskuma, nähes tunnustähti, mida Ta tegi. Kuid Jeesus ise ei usaldanud ennast nende kätte, sest Ta tundis inimesi, ning Tal ei olnud tarvis, et keegi oleks andnud tunnistust teise inimese kohta, sest Ta teadis, mis oli inimeses."

Selles lõigus näeme esmalt, et Jeesuse tunnustähtede tähendus ja Tema enda olemus avanevad tõeliselt ainult uskujatele - seda isegi Tema suurima tunnustähe, surnuist ülestõusmise puhul. Need, kes Temasse ei uskunud, mõtlesid välja muid selgitusi, väites näiteks, et küllap jüngrid on Jeesuse hauast ära varastanud või aednik Ta kuhugi mujale paigutanud.

Tunnustähed võivad inimesi usule juhatada, kuid uskuda ei tohi mitte tunnustähtedesse ega imedesse, vaid nende tegijasse, kusjuures mitte (ainult) nende imede pärast, vaid usaldusest Tema vastu. Kui nüüd ülaltsiteeritud Johannese evangeeliumi lõigus öeldakse, et "paljud hakkasid Tema nimesse uskuma", lisatakse kohe juurde, et Jeesus "ei usaldanud ennast nende kätte, sest Ta tundis inimesi". Paljud nendest, kes Temasse algul uskusid, taganesid Ta järelt, kui Tema õpetus osutus neile liiga raskeks, keeruliseks või vastuvõetamatuks. Pea kõik jüngrid põgenesid Jeesuse juurest, kui Ta pidi kannatama ja surema - alles "siis, kui Ta oli üles tõusnud surnuist, tuli Ta jüngritele meelde, et Ta seda oli öelnud".

Niisiis on Jeesuse imeteod küll märgid Tema jumalikust meelevallast ja väest, kuid eeskätt just märgid! Jeesus ei ole tulnud mitte imesid tegema, vaid Jumala armastust ilmutama ja teostama, et need, kes Temasse usuvad, võiksid Tema kannatuste ja surma läbi pärida igavese elu.

Enn Auksmann
Kärdla, Pühalepa ja Reigi koguduse õpetaja
08.01.2003

�les üles