« tagasi

Piibel ja teoloogia


Miks on teie peamine iidol inimese hukkamise riist - rist? Rist on samasugune tapariist nagu elektritool, giljotiin või võllas. Miks eksponeerite oma teise peamise iidolina ristil rippuvat laipa? Miks kirik propageerib laibapilastust? Kas te usute, et tapariista ja laiba eksponeerimine on hea ja seda peaks soodustama?

Kõigepealt: rist ei ole kindlasti kristlaste "iidol", kuna see sõna tähendab ebajumalat või ebajumalakuju.

Mis puutub aga sellesse, miks kristlased risti tähtsaks peavad, siis on vastus tegelikult väga lihtne.

Jah, rist oli hukkamisriist, ja sellisena sobib ta väga hästi sümboliseerima inimlikku kurjust ja pattu - kokkuvõtlikult kõike seda, mis iseloomustab meie endi poolt hukkumisele määratud maailma.

Just selle inimliku piina- ja hukkamisriista kaudu on Jumal näidanud, et Temal on väljapääs ka suurimast hävingust. Sellest, mis inimeste poolt oli mõeldud surmaks ja hävinguks, on Jumal teinud päästevahendi, Elupuu.

Jumal on näidanud, et Ta läheb oma armastuses lõpuni. Ta on valmis iseennast inimeste eest andma - nendesamade kurjade ja patuste inimeste eest, kes on nii leidlikud üksteisele valu ja kurja tegema.

Jumal sai inimeseks, elas koos inimestega, jagas inimeste rõõme ja muresid, valu ja kannatusi, ja tapeti inimeste käe läbi. Kuna Jumal on aga igavene, ei saa surm Teda pidada, ja nõnda ei kõnele rist meile mitte üksnes inimlikust kurjusest, surmast ega hävingust, vaid Jumala armastusest, võidust surma üle ja igavesest elust.

Rist ei ole kristlastele mitte hukkamise, lüüasaamise ega surma märk, vaid elu ja võidu märk - täpselt seesama tähendus on ka neil loendamatuil ristidel mida võime kohata omagi maa kristlikel surnuaedadel.

Ja viimaks: miks kujutatakse ristidel Ristilöödut?

Võiksime ehk tõepoolest öelda, et kuna Kristus võeti ristilt, maeti ja tõusis hauast üles, ei peaks Teda enam ristil kujutama.

Kristuse rist on aga märk sellest, et Jumal sai inimeseks, et kannatada ja surra koos inimestega ja inimeste eest. Nõnda on Ristilöödu kuju ristil tänase päevani märgiks, et kuna inimesed peavad endiselt kannatama ja surema, kannatab Jumal koos nendega - kuni selle päevani, mil kõik endine on möödas.

Rist koos Ristilöödu kujuga on lootusemärk, mis kõneleb Jumala ligiolust ja armastusest meie vastu. Lõpuks sellestki, et igas kannatajas astub Jumal ise meie ligi - ja ükskõik, mida me teeme või jätame tegemata mõnele oma kaasinimesele, oleme teinud või jätnud tegemata Jumalale endale.

Enn Auksmann
Pärnu Eliisabeti koguduse abiõpetaja
28.10.2004

�les üles