« tagasi

KÕIK KÜSIMUSED


EELK ristib kahjuks paljusid inimesi, kel puudub usk Kristusesse. ... Leerikursuse läbinu loetakse automaatselt \\\

Küsimuses sisalduva tõsise süüdistusega kiriku aadressil on raske nõustuda, kuna väide, nagu loetaks leerikursuse läbinu automaatselt ristimiskõlbulikuks ning tema usu kohta ei esitata ainsatki küsimust, ei vasta tõele.

Inimesele, kes on valmistunud ristimiseks ja konfirmatsiooniks, esitatakse terve rida päris tõsiseid küsimusi. Leeriküsimused on järgmised:

1. Kas tunnistate oma selge ja kindla tundmise järele, et te kolmainusse Jumalasse, Isasse, Pojasse ja Pühasse Vaimusse usute, nõnda kui Ta ennast meile oma sõnas on ilmutanud ja nagu meie kirik seda usku Tema püha sõna alusel selgesti ja puhtasti tunnistab ja kuulutab?

2. Tunnistage siis ise südame ja suuga avalikult Jumala ja koguduse ees oma usku, mille peale teid on ristitud ja mida teid on tundma õpetatud. (Vastus: Apostlik usutunnistus)

3. Kas tahate selle usu juurde ja sellega ühtlasi ka kiriku tunnistuse juurde ikka jääda, et me patused armust, üksnes usu läbi Jeesusesse Kristusesse õndsaks saame, ja kas tahate ka elus ja surmas sellest ustavalt kinni pidada?

4. Kas tõotate südamest selle eest hoolt kanda, et te seda usku mööda elate, alandlikult ja sõnakuulelikult oma Lunastaja järel käite, Jumalat kõigest südamest ja ligimest kui iseennast armastate?

5. Kas tõotate selleks, et nõnda elada ja käia võiksite, ka väsimata palves Issanda armuandeid, sõna ja sakramente ustavalt tarvitada?

Ainult siis, kui inimene on neile küsimustele jaatavalt vastanud, saab teda konfirmeerida (ja kui ta on ristimata, ka ristida).

Kui kasutatakse eraldi täiskasvanu ristimise korda, siis on küsimused sellised:

1. Kas sa igatsed südamest oma endise elu pattude andeksandmist ja kas loobud valeõpetusest, milles sa oled üles kasvanud, ja ka kõigest saatana ja pimeduse olust ja tööst?

2. Kas sa usud, et Kolmainus Jumal, Isa, Poeg ja Püha Vaim, nagu Tema ennast oma sõnas meile on ilmutanud ja keda selle sõna alusel kõik tõelised ristiinimesed tunnistavad ja kiidavad, on ainus ja tõeline Jumal?

3. Kas sa usud, et patused saavad õndsaks üksnes elava usu läbi sellesse ainsasse igavesse Jumalasse, kes meid on lunastanud Jeesuse Kristuse, oma Poja, meie Õnnistegija läbi, kes meie eest on risti löödud ja üles tõusnud?

4. Tunnista siis avalikult seda ristiusku, mis ka sinu usuks olgu ja jäägu. (Vastus: Apostlik usutunnistus)

5. Kas sa oled ära tundnud, et evangeelne luterlik kirik, mille õpetuse järele sind Jumala sõna alusel on õpetatud, seda usku puhtasti ja selgesti tunnistab ja õpetab?

6. Kas sa tõotad ustava, tõsise südamega Jumala armu läbi selles usus kogu oma eluaja kindlasti püsida, oma osadust Temaga igapäev uuendada ja kinnitada ning ka tagakiusamistes, hädas ja surmas Temast mitte ära taganeda?

7. Kas sa tõotad hoolsasti seda usku mööda sõnakuulmises Jumala pühade käskude järele elada ja, et sa nõnda võiksid elada ja käia, hoolsas palves Jumalast seatud armuandeid, Tema sõna ja sakramente, ustavalt tarvitada?

8. Kas see on sinu tõsine soov ja igatsus, et sind selle usu peale ristitaks, Jeesuse Kristuse jüngriks tunnistataks ja kristliku Kiriku osadusse vastu võetaks?

Kui inimene ei ole neile küsimustele vastates siiras ja tunnistab valet, siis teeb ta pattu nii Jumala kui kiriku vastu ja võtab ristimise (nagu ka muud sakramendid) vastu mitte õnnistuseks, vaid nuhtluseks. Vaimulikul ei ole aga muud võimalust, kui inimest ja tema sõna usaldada.

Õndsakssaamiseks on Jeesuse sõnade järgi vajalik nii ristimine kui usk, aga inimese ja tema usu üle kohtumõistmine on Jumala, mitte teiste inimeste asi. Nähes, kuidas keegi oma usu ja Jumala suhtes eksib, tuleb tema eest palvetada, teda juhatada ja manitseda, kindlasti aga mitte asuda teda või kirikut, kus ta on ristitud, hukka mõistma.

Jumal on loonud kogu inimkonna ja see inimkond on võtnud ning Tema ainusündinud Poja risti löönud. Kas Jumal oleks pidanud - seda teades - inimkonna loomata jätma? See on umbes sama, kui väita, et kirik peaks jätma ristimata need inimesed, kes võib-olla ei oska ristimise armu õigesti hinnata ega vastu võtta. Kirik on kohustatud Jumala armu jagama - ja tegema omalt poolt kõik selleks, et inimesed võiksid selle armu õigesti vastu võtta. Lõplik vastutus jääb aga iga inimese enda kanda.

Enn Auksmann
Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja
13.10.2006

�les üles