« tagasi

Kirik ja kogudus


Meedias on palju juttu EELK asutamisest 90 aastat tagasi. Ootasin teadet ja otsisin mitmelt poolt, mis oli enne 1917.aastat, sest kirik on ju Eestimaal olnud aastasadu enne seda. Leidsin vaid konstanteeringu Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on asutatud 1917. aastal Tartus toimunud Esimesel Kirikukongressil seni Eestis Rootsi ja Vene kirikuseaduse järgi tegutsenud maakirikust. See lause kõlab nagu nõukogudeaegse ajaloo hinnang enne 1917/1940 aastat toimunud sündmustele, mida ideoloogilistel põhjustel ei saanud tunnistada täisväärtuslikuks. Näiteks peeti mõnda aega Tartu ülikooli asutamisajaks alles Vene tsaari ei mäleta mis aastast pärit ukaaasi, mitte ligi poolteist sajandit varasemat Rootsi kuninga otsust. Küsimus seega: mis viga oli maakirikul, et pidi uue asutama?

Loomulikult on kirik olnud Eestis aastasadu ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku põhikiri mõistab end kui alates 16. sajandi usupuhastusest Eesti alal tegutsevat luterlikku kirikut, kelle vaimulik elu ja järjepidev tegevus rahva usulisel ja kõlbelisel kasvatamisel algas eesti rahva ristiusustamisega, s.t. juba 12.-13. sajandil.

Ka maakirikul ei olnud iseenesest viga midagi, ent maakiriklik juhtimiskorraldus ei oleks vastanud enam 1917. a. veebruarirevolutsiooni järgsele situatsioonile, rääkimata veidi hiljem, 1918. aastal iseseisvunud Eesti Vabariigist.

Eesti rahvusest kirikutegelaste sooviks oli:

a) likvideerida seisuslik kirikuvalitsemine nii koguduse kui konsistooriumi tasemel,

b) vabastada kirik baltisakslaste eestkostest ning muuta see rahvuslikuks, demokraatlikult juhitavaks kirikuks ja

c) luua Eesti alal üks terviklik kirikuorganisatsioon (varem oli luterlik kirik jagunenud erinevateks konsistooriumiringkondadeks).

Kirikukorralduse aluseks rahvuslik-demokraatlik printsiip, kusjuures arutati isegi radikaalsemaid variante (eraldi kirikute loomine eestlastele ja sakslastele), kuid need ei läinud läbi.

Usutunnistusliku ja usulise aluse mõttes muutust ei toimunud, selles mõttes jäi kirik endiselt luterlikuks ning järjepidevus säilis. Muutus aga vahekord riigiga - juba pärast 1917. a. veebruarirevolutsiooni oli selge, et riigikiriklik korraldus (mida maakirik muuhulgas tähendas) on minevik. Nii ei jäänud kirikul muud üle kui defineerida ennast vaba rahvakirikuna, s.t. riigivõimust sõltumatu iseseisva kirikuna.

Enn Auksmann
Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja
12.06.2007

�les üles